ükski ajakirjanik. Rahareform otsustati jaotada kolme päeva peale ja lõplike päevadena pakkus Rahareformi Komitee 19.-22. juuni. Viimse hetkeni ei olnud selge, kas toimuva rahareformi käigus vahetatakse inimestele rublad kindla kursiga või jagatakse igale inimesele lihtsalt niisamuti kindel summa- nn. pearaha. Reformieelsel istungil 17.juunil 1992. aastal langetati valik raha vahetamise kasuks ning otsus vormistati dekreedis "Rahareformi läbiviimisest", mille kohaselt on alates 1992. aasta 20. juunist kella 4st hommikul Eesti Vabariigi territooriumil ainsaks seaduslikuks maksevahendiks Eesti kroon ning igale residentide nimekirja kantud ja nime kontrollinud üksikisikule vahetatakse üks kord kuni 1500 rubla vahetuskursiga 10 rubla = 1 kroon, hiljem (kuni 1.juulini) 50 rubla =1 kroon (RRK dekreetnr.030) . Rahareformi tehniline teostamine oli keeruline protseduur ning sellest võttis osa 16500
meeste võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus tööelus, hariduse omandamisel ja teistes ühiskonnaelu valdkondades osalemisel; 2) naiste ja meeste võrdne kohtlemine 3) kontrollorgani tegevusest tulenevad õigused 4) naistel ja meestel kui sotsiaalse grupi esindajatel on mitte ainult võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus de jure, vaid ka de facto kõigis ühiskonnaelu valdkondades. Juhtumid 1) Dekreedis olnud naist ei võeta enam endisele töökohale tagasi. Põhjustena tuuakse mahajäämust, kvalifikatsiooni aegumist jne. Sellise diskrimineerimise vormi keelab ära Soolise Võrdõiguslikkuse seaduse § 3 p1 lõige3 (otsene sooline diskrimineerimine on isiku ebasoodsam kohtlemine tema soo tõttu, eriti seoses raseduse ja sünnitamisega, lapsevanemaks olemise, perekondlike kohustuste täitmise või muude soolise kuuluvusega seotud asjaolude tõttu ning seksuaalne ahistamine)
materiaalselt sisult legislatiivakt ehk materiaalne seadus; 2. dekreet on üldakt, mida teostab üksnes avalik administratsioon, kelle peamiseks ülesandeks on haldusfunktsiooni teostamine. Sellest tulenevalt on dekreet haldusakt formaalses mõttes; 3. dekreedil on eriline juriidiline kehtejõud. Dekreediga on tegemist üksnes siis, kui tal on seadusega võrdne õigusjõud. Järelikult konkureerivad dekreedid oma juriidiliselt jõult seadustega. Vastavalt sellele, kuidas dekreedis domineerib üks või teine nimetatud tunnustest, võib neid liigitada kolme rühma: dekreetseadused; Dekreetseadusi annab administratsioon põhiseadusliku pädevuse piires vastavate valdkondade iseseisvaks reguleerimiseks. Neile on iseloomulikud järgmised tunnused: o dekreetseadus asendab oma pädevuse piires täielikult seadust. Siin ei kehti põhimõte, et dekreete saab anda üksnes seaduse alusel ja täitmiseks;
Iga dekreet on oma materiaalselt sisult legislatiivakt ehk materiaalne seadus; 2) dekreet on üldakt, mida teostab üksnes avalik administratsioon, kelle peamiseks ülesandeks on haldusfunktsiooni teostamine. Sellest tulenevalt on dekreet haldusakt formaalses mõttes; 3) dekreedil on eriline juriidiline kehtejõud. Dekreediga on tegemist üksnes siis, kui tal on seadusega võrdne õigusjõud. Järelikult konkureerivad dekreedid oma juriidiliselt jõult seadustega. Vastavalt sellele, kuidas dekreedis domineerib üks või teine nimetatud tunnustest, võib neid liigitada kolme rühma: 1) dekreetseadused; 2) erakorralised dekreedid; 3) hädadekreedid. Dekreetseadusi annab administratsioon põhiseadusliku pädevuse piires vastavate valdkondade iseseisvaks reguleerimiseks. Neile on iseloomulikud järgmised tunnused: 1) dekreetseadus asendab oma pädevuse piires täielikult seadust. Siin ei kehti põhimõte, et dekreete saab anda üksnes seaduse alusel ja täitmiseks;
Iga dekreet on oma materiaalselt sisult legislatiivakt ehk materiaalne seadus; 2) dekreet on üldakt, mida teostab üksnes avalik administratsioon, kelle peamiseks ülesandeks on haldusfunktsiooni teostamine. Sellest tulenevalt on dekreet haldusakt formaalses mõttes; 3) dekreedil on eriline juriidiline kehtejõud. Dekreediga on tegemist üksnes siis, kui tal on seadusega võrdne õigusjõud. Järelikult konkureerivad dekreedid oma juriidiliselt jõult seadustega. Vastavalt sellele, kuidas dekreedis domineerib üks või teine nimetatud tunnustest, võib neid liigitada kolme rühma: 1) dekreetseadused; 2) erakorralised dekreedid; 3) hädadekreedid. Dekreetseadusi annab administratsioon põhiseadusliku pädevuse piires vastavate valdkondade iseseisvaks reguleerimiseks. Neile on iseloomulikud järgmised tunnused: 1) dekreetseadus asendab oma pädevuse piires täielikult seadust. Siin ei kehti põhimõte, et dekreete saab anda üksnes seaduse alusel ja täitmiseks;
annaabi.ee 
