2. KONSTITUTSIOONILISED SEADUSED vastuvõetavad riigikoguliikmete häälteenamusega. · Presidendi valimine · Valitsuse seadus · Kodakondsusseadus · Eesti Panda seadus jne. 3. RAHVUSVAHELINE TAVAÕIGUS on PS tulenevalt meie korra lahutamatu osa. 4. SEADLUS vabariigi president annab seadlusi e. teatud tingimustel võib ta täita seadusandja rolli. · Juhul kui riigikogu ei saa kokku tulla. · Edasilükkamatud riiklikud asjad. · Dekreediandlus pole parlamentaarsele vabariigile iseloomulik. 5. SEADUS neid võtab vastu riigikogu · Seadusi iseloomustab: 1. materiaalsed seadus, mis sisaldab õigusnormi 2. formaalses mõttes seadusega on tegu, kui on läbitud formaalne tee, kuid üldkohustuslikke norme ei leia. · Vahel langevad kokku, vahel mitte; nt riigieelarveseadus 6. MÄÄRUS vabariigi valitsuse pädevus. · Seaduse alusel ja täitmiseks annab valitsus.
III–IX 1934 – pehme diktatuur kaitseseisukord erakondade tegevuse piiramine Riigikogu suvepuhkusele valimiste edasilükkamine vapside väljatõrjumine poliitikast puhastused riigiasutustes ajakirjanduse enesetsensuur 28. IX 1934 – Riigikogu istung: valitsuse kritiseerimine 2. X 1934 – Riigikogu puhkusele („vaikiva ajastu” algus) Ühiskonna tasalülitamine: riigivanema dekreediandlus 5. III 1935 – poliitiliste erakondade keelamine Isamaaliidu asutamine dekreet trükitoodete kohta korporatiivne ühiskond Riiklik Propagandatalitus: tutvustada valitsuse tegevust aidata kaasa rahvuslik-riiklikule ülesehitustööle ja rahvusterviklikkusele riiklikud suurüritused: nimede eestistamine (200 000), Eesti lipu kampaania, kodukaunistamine IX 1935 – vapside põhiseaduse eelnõu 7. XII 1935 – vapside arreteerimine
M-E õiguskorraga riikides, ülimuslik iseloomuga. Kõik teised aktid peavad olema vastavuses seadustega. Seaduse probleem on selles, et ta on üldise iseloomuga, thus ta ei sobi väga hästi unikaalse elu juurde. Just tänu materiaalsele tähendusele on võimalik võrdsete võrdne kohtlemine. Seaduse abstraktsus annab võimaluse seda teha - communtativa ja distributiva. §109 - kui Riigikogu ei saa kokku tulla, võib president anda seaduse jõuga seadlusi - dekreediandlus. Rahvusliku õiguspüramiidi võivad toota rahvas, Riigikogu, Vabariigi valitsus. §87, punkt 6 annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi. Õigustloova tegevuse kontekstis võib ta anda ja peabki andma seaduse alusel ja täitmiseks. Määrusandluse maht peab olema paigas. Kõige olulisemad määrused ongi intralegel seadused, mis on loodud seaduse alusel ja täitmiseks. Piiratud ulatuses on võimalik rääkida
teha. Ainus, mida teha said, olid RK-s kõnede pidamine, kriitika tegemine. Seda võimalust ka kasutati. Info opositsiooni tegevusest pm ei levinud. Ajakirjandusel oli keelatud avaldada opositsioonilisi kriitilisi sõnavõtte. Rk-le esimene esitatud seaduseelnõu oli kalandusseadus. Vahetult enne RK kokkuastumist, 19.04, oli Päts andndud dekreedina 4 väga olulist seadust (ühingute ja nende liitude seaduse, kutseühingute ja nende liitude, koosolekute ja trükiseadus). Hiljem dekreediandlus vähenes. Väga olulised seadused kehtestati presidendi dekreetidena, ebaolulised Riigikokku. RK seadusandlik initsiatiiv jäi pm olematuks. Riigivolikogus võeti vastu 70 seadust, aga need kõik olid esitatud valitsuse poolt. RK-l ei olnud võimalust anda hinnangut valitsuse tegevusele. Umbusalduse avaldamise muutis võimatuks, see et valitsusele ei saanud esitada arupärimisi. Valitsus omalt poolt tegi kõik selleks et riigivolikogul poleks võimalusttema tegevust mõjutada.
annaabi.ee 
