kammermuusika ning koori- ja soololauludega. Tore oli see, et säilis üldlaulupidude traditsioon. Teatrielu keskuseks oli Tallinn, kus asus rahvusteater Estonia. Mõningad suuremad teatrid asusid ka Tartus Vanemuine, Pärnus, Viljandis ja Narvas. Laval mängiti nii operette kui ka oopereid ja ballette. Väikestes linnades või külades, olid oma näiteringid, kus sai rahvale vahest ka etendusi mängida. Kutselisi näitlejaid, lavastajaid, dekoraatoreid ja teisi teatri ala tegevaid inimesi koondas Eesti Nätlejate Liit, mis tegi näitlejate jt elu lihtsamaks. Esimene täispikk mängufilm "Mineviku varjud" linastus 1924. aastal ja see kajastas muistsest vabadusvõitlusest. Esimene helifilm ,,Kuldämblik" valmis aga kuus aastat hiljem. Eesti filmioperaatorid said kõige rohkem kuulsuse dokumentalistika vallas. Eestlased hakkasid üha rohkem osalema olümpiamängudes. Paljud tõid kodumaale isegi olümpia kuldmedaleid
Kandvamateks lavajõududeks olid Paul ja Netty Pinna, Hugo Laur, Erna Villmer, Ants Lauter. · Draamateater kasvas välja Paul Sepa erateatrikooli ühinemisest Rändteatriga. Tuntud näitlejatest tegutsesid seal Liina Reiman, Aleksander Teetsov, Ruut Tarmo, Mari Möldre. · Asjaarmastajate teater tegutses just provintsis. Taoliste isetegevuslaste abistajaks oli Eesti Haridusliit, mis saatis kohtadele oma instruktoreid ja dekoraatoreid, laenutas rekvisiite ja andis välja näitekirjandust. · Omariikluse aastail arenes tunduvalt ka rahvuslik filmikunst. Saavutati märkimisväärset edu filmidokumentalistika alal, kus 1920. Aastail tegutses ,,Estonia-Film'' ning järgmisel kümnendil ,,Eesti Kultuurfilm''. Mängufilmid jäid kunstiväärtuselt suhteliselt tagasihoidlikule tasemele. · 1922. a. loodi kõiki erialaliite ühendav Eesti Spordi Keskliit. Tuntuimad klubid olid Tallinna
Teatrielu keskuseks kujunes Tallinn, kus asus kolm kutselist teatrit. Eriti silmapaistev koht oli rahvusteater Estonia, kus sõnalavastuste ja operettide kõrval toodi lavale ka oopereid ja ballette. Kutselised teatrid töötasid ka Tartus, Pärnus, Viljandis ja Narvas, poolkutselised trupid aga Kuressaares, Valgas ja Võrus. Väikelinnades ja maal asutati hulgaliselt asjaarmastajate näiteringe, mis katsusid jõudu üsna nõudliku repertuaariga. Kutselisi näitlejaid, lavastajaid, dekoraatoreid ja teisi teatri alal tegevaid inimesi koondas Eesti Näitlejate Liit, mille esimees oli tollane tuntuim lavatäht Paul Pinna. Arenes ka filmikunst. Esimene täispikk mängufilm, muistset vabadusvõitlust kajastav ,,Mineviku varjud", linastus 1924. aastal, esimene helifilm ,,Kuldämblik" valmis kuus aastat hiljem. Eriti kõrge taseme saavutasid Eesti filmioperaatorid dokumentalistika vallas. Sport o Spordiseltsid o Populaarne maadlemine, tõstmine ja pallimängud
silmapaistvamad Jaan Koort ja Anton Starkopf. (Eduard Viiralti teos ,,Portree") Teater ja film Teater kogus kiiresti Eestis populaarsust. Teatrielu keskuseks kujunes Tallinn, kus oli mainekas rahvusteater Estonia. Estonias lavastati sõnalavastusi, operette, oopereid ja ka ballette. Kutselised teatrid, nagu Estonia olid ka Tartus, Pärnus, Narvas ja Viljandis. Väikelinnades tegutsesid väiksemad näiteringid. Kutselisi näitlejaid, lavastajaid, dekoraatoreid ja teisi teatri alal tegevaid inimesi koondas Eesti Näitlejate Liit, mille esimees oli tollane tuntuim lavatäht Paul Pinna. Eesti oli ka arenenud filmikunst. 1924. aastal linastus esimene täispikk mängufilm ,,Mineviku varjud" ning kuus aastat hiljem ilmus esimene helifilm ,,Kuldämblik. "Eriti kõrge taseme Balti riikides dokumentalistika vallas saavutaski Eesti. Sport Peale Esimest maailmasõda tekkis Eestis palju noori ja andekaid sportlasi. Loodi palju
annaabi.ee 
