Kõik ei ole kunagi aktiivsed - N.Liidus ja teistes sotsialismileeri riikides tuntud "99,99(9)%" osavõttu valimistest ja poolthääletamisel saavutati valikuta valimissüsteemi, otsese või kaudse surve (mõjutamise), infosulu ning pealekauba otseste võltsingute teel (vt valimisõiguse põhimõistetest: potentsiaalsed ja tegelikud valijad). Riigi süsteemi sekundaarsed elemendid on alati huvitatud (ehkki erinevast aspektist ja erineval määral): 1) riigi keskvõimust; 2) riigi dekontsentreeritud ehk kohtadele hajutatud regionaalse kohahalduse võimust; 3) kohaliku omavalitsuse detsentralistlikust ehk autonoomsest piiratud ja spetsiifilisest kohalikust võimust. Seejuures: a) poliitilised parteid (erakonnad) on kindla ideoloogia (maailmavaate ja veendumuste) ning süsteemse sisestruktuuriga, tavaliselt tugeva seesmise tsentraliseeritusega ja kindla liikmeskonnaga kui ka + kindlapiirilise toetajaskonnaga organisatsioonid
c. tähistab bürokraatia hälvet, mille kohaselt edutatakse inimesi nende ebakompetentsuse tasandini d. tähistab valitsuse hälvet, mille kohaselt on ministrid rumalamad kui kantslerid 18. Ministeerium on a. haldusasutus, mille ülesanne on tagada seadusandluse elluviimine b. poliitikat kujundav asutus, mille ülesanne on valdkonna ekspertasutusena täiustada seadusandlust c. tööhõiveastus, mille ülesanne on vastutada erialase hariduse saanud inimeste edasise täiendamise ning otsta d. dekontsentreeritud valitsus 19. Valitsemise detsentraliseerimine (loengus räägitu kohaselt) a. tähendab võimu delegeerimist kohalikult tasandilt kesktasandile b. tagab kohalikele omavalitsustele suurema autonoomia keskvõimust c. tõstab potentsiaalselt avaliku võimu legitiimsust d. tagab omavalitsuste võrdse ja ühetaolise arengu 20. Subsidiaarsusprintsiip tähistab a. subsiidiumide jagamise aluspõhimõtteid b. kohalike omavalitsuste autonoomsust keskvõimust c
Mõlemad need institutsioonid kuuluvad haldamise mittekohtuliku järelvalve alla. Riigi kohahaldustasandid Riigi kohahalduse süsteem, rajaneb riiklikul korraldusel, s.h haldusterritooriumi jaotusel, samuti täidesaatva riigivõimu valitsemisalade haldusel. Keskvalitsus ja nii selle territoriaalne kohahaldus kui ka valitsemisalade detsentraliseertitud kohahaldus moodustavad unitaarse riikliku korralduse juhul hierarhilise subordineeritud süsteemi dekontsentreeritud tsentralisatsiooni ehk n-ö pealinnast haldusüksustesse või valdkonnaregioonidesse hajutatud põhimõttel. Föderatiivse riikliku korralduse juhul algab kohahalduse süsteem alates osastisriigi tasandist, kusjuures eri osariikides võib kehtida märgatavaid erisusi süsteemi osas. I - lokaalne; II - subregionaalne; III - supraregionaalne; IV - osariigi tasand; V - föderatsioon. Kohahalduse üldfunktsioonid: 1) territoriaalne üldhaldus; 2) valdkonnahaldus; 3) kitsa funktsiooni täitmine.
looduslikke, etnilisi, sotsiaalseid, ajaloolisi jpt tegureid kogu riigi mastaabis, piirkonniti ja paikkonniti. Avaliku halduse funktsioon ühendab riigi- ja omavalitsuslikku haldust, mis vastastikku teineteist täiendades peavad kokkuvõttes katma riigi kogu sisefunktsiooni täitmise. Täitmine rajaneb korralduslikust aspektist haldusjaotuse süsteemil. Riigi territooriumi haldusjaotuse süsteem on seega vajalik eeskätt avaliku halduse, sh dekontsentreeritud täidesaatva riigivõimu ja detsentraliseeritud autonoomse omavalitsusliku võimu koordineeritud teostamiseks. Riigil ja kohalikel omavalitsustel on kummalgi oma pädevus. Tulenevalt toimib haldusjaotuse üksustes kõrvuti nii riigi- kui ka omavalitsuslik haldus. Kaasaegsele kodanikuühiskonnale on iseloomulik, et avaliku halduse teostamisse kaasatakse järjest laialdasemalt nn kolmas sektor e tsiviilühiskonna struktuurid, samuti rakendub
annaabi.ee 
