- 14 kuud: auh-auh, anna - 15 kuud: ai-ai - 16 kuud: isa, mõmm-mümm, koer, auto, põrr-põrr, tita, halloo, kass HOIDEKEEL (motherese) - lapsele kohandatud kõne KAHESÕNALISED LAUSED (telegraafkeel) - u. kahe aasta vanuses - sisaldavad: nimisõnad, omadussõnad, tegusõnad KÕNE ARENG EELKOOLIDES - 2.5 a laused pikemaks - kolmandal eluaastal morfoloogilised tunnused - üleüldistamine - „ema tulis koju“ - minema – lähema KÕNE ARENG KOOLIS - konteksti abi vähenemine – keele dekontekstualiseerimine - sümbolite kasutamine - abstraktne sõnakasutus - „koolikeele“ õppimine KÕNE KUULAMINE JA TEKSTI LUGEMINE *erinevused - kirjalikku tekst terviklik, suuline ajas venitatud - suuline kõne on segasem - mälule on suuremad nõudmised suulise teksti kuulamisel - suulise kõne korral palju mõistmist abistavaid märke KÕNELEMINE JA KIRJUTAMINE *sarnasused - kasutatakse samu teadmisi ja sarnaseid trateegiaid - oluline on teate tähenduse planeerimine KÕNELEMINE JA KIRJUTAMINE
· Vähe morfoloogilisi tunnuseid · Õige grammatiline struktuur · Miks laused lühikesed: funktsioonisõnu raske õppida; kohandatud kõne; töömälu piirangud Kõne areng eelkoolieas · 2,5a laused pikemaks · 3ndal eluaastal morfoloogilised tunnused · Tüüpvead: reeglite üleüldistamine · Tüüpvead: üleüldistamine: uute sõnade moodustamine · Kasutavad vaatamata sellele, et vanemad neid tihti parandavad Kõne areng koolis · Konteksti abi vähenemine - keele dekontekstualiseerimine. Me ei räägi enam asjadest mis on olemas vaid räägitakse, mis on kuskil. Asjad mida ei saa, ei hetkel katsuda. · Sümbolite kasutamine kirjutamine, teadlikult hakatakse selgeks tegema, et märkidel on tähendus. · Abstraktne sõnakasutus- hüpoteetilised asjad, mida ei ole võimalik näha või katsuda. · "Koolikeele" õppimine, kus treenima hakatakse korrektselt rääkimist. Tähendab, et rääkida tuleb täislausetega. Ning juurde tulevad ka sõnad, mis erinevad igapäevakasutusest
Kõne areng eelkoolieas 2,5a laused pikemaks 3ndal eluaastal morfoloogilised tunnused Tüüpvead: reeglite üleüldistamine Tüüpvead: üleüldistamine: uute sõnade moodustamine Kasutavad vaatamata sellele, et vanemad neid tihti parandavad Kõne areng koolis Konteksti abi vähenemine - keele dekontekstualiseerimine. Me ei räägi enam asjadest mis on olemas vaid räägitakse, mis on kuskil. Asjad mida ei saa, ei hetkel katsuda. Sümbolite kasutamine kirjutamine, teadlikult hakatakse selgeks tegema, et märkidel on tähendus. Abstraktne sõnakasutus- hüpoteetilised asjad, mida ei ole võimalik näha või katsuda.
Teaduslik väärtus (loodus kui teaduslike teadmiste allikas) Esteetiline väärtus (looduse ilu) Utilitaristlik väärtus (looduse kasutusväärtus) Kultuuriline / ajalooline väärtus (loodus kui oluline osa kultuurimälust) 0-,1-,2-,3- looduse eristus Inimese semiootiline aktiivsus avaldab loodusele mõju järgmiste protsesside kaudu (Kull 1998): Äratundmine ja kontroll Dekontekstualiseerimine Kujundamine tegevuste kaudu (keskkonna suhtes mingil määral toimides, projitseerime keskkonnale tagasi oma arusaama) Vastandumine ja lihtsustamine pidevad üleminekud looduses muudetakse diskreetseteks (nt kaardi puhul) (inimese toimimine keskkonna suhtes on juba sõltuvad lihtsustatud nägemusest loodusest) Mõistmine ja ümberhindamine Omaksvõtmine Lähtuvalt inimese semiootilisest aktiivsusest keskkonna suhtes saab
annaabi.ee 
