Tuleviku määratlemine kultuuriliselt ja poliitiliselt. Uushistoritsism – alates 1980ndate lõpust. Fookuses teksti loomise ajaloolistel ja kultuurilistel tingimustel; NB! Tekst ise on ajalugu/ osa ajaloost. Põhiseisukohad: Louis Althusser – ideoloogia allutab inimesi valitseva klassi huvidele M. Foucault – ajastu diskursused, ei reflekteeri tegelikult eksisteerivaid nähtusi, hoiakuid vaid loovad neid; Dekonstruktsionistliku teooria arusaam üksteisega vastuolus olevaist tähistamise viisidest Kultuuriantropoloogia arusaamad, C. Geerz – tihe kirjeldus. Louis Montrose – vastastikkune huvi tekstide ajaloolisuse ja ajaloo tekstuaalsuse vastu Strukturalism on meetod, mille eesmärgiks on süstemaatilisel viisil mõista põhistruktuure, millele toetub looming. Inimkogemus süstematiseeritakse erinevatesse valdkondadesse (nt. lingvistika,
Fookus teksti loomise ajaloolistel ja kultuurilistel tingimustel, selle tähendustel, mõjul, hilisematel tõlgendustel NB! Ajalugu ei ole teksti taust, tekst ise on ajalugu/osa ajaloost. Põhiseisukohad 1) Louis Althusser > ideoloogia allutab inimesi valitseva klassi huvidele 2) M. Foucault > ajastu diskursused, ei reflekteeri `tegelikult eksteerivaid' nähtusi, hoiakuid jne. Vaid loovad neid, diskursus kui võimu produkt ja selle kandja 3) dekonstruktsionistliku teooria arusaam üksteisega vastuolus olevaist tähistamise viisidest, Bahtini dialogismi teooria 4) kultuuriantropoloogia arusaamad, C. Geertz > tihe kirjeldus: mingi kultuurinähtuse jne. lähilugemine, detailne analüüs määratlemaks kultuurisüsteemi, normide, traditsioonide jne. jooni, mis seda nähtust kujundavad Ajaloo tekstuaalsus ja teksti ajaloolisus Louis Montrose: uushistoritsism > vastastikkune huvi tekstide ajaloolisuse ja ajaloo tekstuaalsuse vastu
Fookus teksti loomise ajaloolistel ja kultuurilistel tingimustel, selle tähendustel, mõjul, hilisematel tõlgendustel NB! Ajalugu ei ole teksti taust, tekst ise on ajalugu/osa ajaloost. Põhiseisukohad 1) Louis Althusser > ideoloogia allutab inimesi valitseva klassi huvidele 2) M. Foucault > ajastu diskursused, ei reflekteeri ‘tegelikult eksteerivaid’ nähtusi, hoiakuid jne. Vaid loovad neid, diskursus kui võimu produkt ja selle kandja 3) dekonstruktsionistliku teooria arusaam üksteisega vastuolus olevaist tähistamise viisidest, Bahtini dialogismi teooria 4) kultuuriantropoloogia arusaamad, C. Geertz > tihe kirjeldus: mingi kultuurinähtuse jne. lähilugemine, detailne analüüs määratlemaks kultuurisüsteemi, normide, traditsioonide jne. jooni, mis seda nähtust kujundavad Ajaloo tekstuaalsus ja teksti ajaloolisus Louis Montrose: uushistoritsism > vastastikkune huvi tekstide ajaloolisuse ja ajaloo tekstuaalsuse vastu
Uushistoritsistid huvitusd kirjanduskaanonist. 58.Alused ja põhiseisukohad Fookus on teksti loomuse ajaloolistel ja kultuurilistel tingimustel. NB! Tekst ise on ajalugu/osa ajaloost. Põhiseisukohad: 1) Louis Althusser > ideoloogia allutab inimesi valitseva klassi huvidele. Kirjandustekst oli mitmekülgne, peegeldas allasurutud hääli. 2) M. Foucault > ajastu diskursused, ei reflekteeri `tegelikult eksteerivaid' nähtusi, hoiakuid vaid loovad neid 3) dekonstruktsionistliku teooria arusaam üksteisega vastuolus olevaist tähistamise viisidest 4) kultuuriantropoloogia arusaamad, C. Geertz > tihe kirjeldus. JA I) Kirjandus ei toimi ajalooüleses esteetilises sfääris. II) ajalugu ei ole homogeenne faktide ja sündmuste kogum, mida kirjandus reflekteerib. III)On (Mõiste) `inimese põhiolemus' vastu (uushistoritsistid nim. seda `essentsialistlik humanism'), teenib teatud ideoloogia huve.
annaabi.ee 
