2. Sisu/eesmärk (intentsion...Mart see intention ei peaks olema?) - kontseptuaalse klassi definitsioon (n Loengutöö esitab testi sooritamise sündmust. Tal on kuupäev ja kellaaeg) 3. Laiendus (extention...MART PLS ma hakkan ise ka juba kahtlema. Extension) - nääidete hul, millele kontseptuaalne klass rakendub (kõikide loengutööde hulk). UML-is saab laiendust modelleerida Objektidiagrammiga. 3. Objektikeskne vs tegevuskeskne dekompositsioon (tükeldus) Dekompositsiooni loogika erinevus struktuurses ja OO alaüüsis: OOA dekomponeerib valdkonna kontseptuaalseteks klassideks e domeeni objektideks, MITTE funktsioonideks ega kasutusjuhtudeks. Süsteemianalüüsi aine projektis on esindatud mõlemad tükeldusloogikad: Registrite vaade (objektikeskne tükeldus) Funktsionaalne vaade (tegevuskeskne tükeldus) "Rikas" vs "vaene" mudel Parem on üle spetsifitseerida kui alaspetsifitseerida domeeni mudelit. Domeeni mudelis võib
Võimaldada igale osapoolele (pädevusalale) infosüsteemis tema rolli vastutustega määratud/piiratud vaade. Toetada terviklikult olulisemaid ärivastutusi ja protsesse, vastavate IS komponentidega. Kindlustada põhiobjektide terviklik ja seostatud käsitlemine. Süsteemi toimimiseks ja arenguks vajaliku infokeskkonna kindlustamine. Terviksüsteemi tükeldamise loogika põhineb dekompositsiooni loogika mõistetel: Organisatsiooniline tükeldus pädevusala allsüsteemideks; Funktsionaalne tükeldus funktsionaalseteks allsüsteemideks; Andmekeskne tükeldus registri allsüsteemideks (lühemalt registrid). Nimetatud kolme tüüpi allsüsteemid moodustavad IS ärivaate jaoks alamvaated s.t ärivaate arhitektuuri (lühidalt äriarhitektuur): Pädevusalade vaade Funktsionaalne vaade Registrite vaade 2.2 PÄDEVUSALADE VAADE 2.2
sõltuvuse X>>Y puhul on X relvari supervõti. Viiendal normaalkujul kui iga selles oleva mittetriviaalse ühendamissõltvuse {R1, R2,...,Rn} korral on iga R1, R2, …, Rn relvari R supervõtmed. Kuuendal normaalkujul kui relvarit pole võimalik kadudeta dekomponeerida. Relvar peab olema 5ndal normaalkujul, tal peab olema kandidaatvõti V ja 1 atribuut, mis ei sisaldu Vs. Kadudeta dekompositsiooni omadus: R1…Rn uhendamine annab tulemuseks R, kusjuures R taastamiseks on vajalikud koik relvarid R1…Rn. Milline on koige madalam normaalkuju, mille omamise korral voib relvari kohta oelda, et see on "normaliseeritud"? (esimene normaalkuju) Mida tahendab, et relatsiooniline andmebaas on ta ̈ ielikult normaliseeritud? (koik selles olevad relvarid on vahemalt viiendal normaalkujul)
Vokaalid on häälikud, mis moodustatakse häälekurdude osalusel ja nii, et õhuvool pääseb suust pidevalt ning takistuseta välja. Konsonandid on häälikud, mille moodustamisel tekitatakse suuõõnes või huultel mingi osaline või täielik takistus. 107. Semantika metakeele rakendamine tähenduse seletamine Loomulik semantiline metakeel ehk NSM (Natural Semantic Metalanguage) on semantilise komponentanalüüsiga umbes samal ajal tekkinud leksikaalse dekompositsiooni meetod, mille alusepanijaks on poola lingvist Andrzej Boguslawski ja hilisem tuntuim edasiarendaja samuti poola päritolu, kuid tänapäeval Austraalias elav ja töötav Anna Wierzbicka (nt 1996). NSMi aluseks on samuti oletus universaalsete tähenduskomponentide olemasolust, kuid neid komponente ei peeta loogiliselt tuletatavateks, vaid universaalseteks primitiivideks, inimmõtlemise väikseimateks defineerimatuteks koostisosadeks
`segamini tuba, ase vm'; veab seanahka `looderdab' ja seanahavedaja `looder'; seasõrg `üks sõlmeliike'. 27. Semantika meetodid - komponentanalüüs (strukturaalsemantika põhimeetod ja põhineb oletusel, et sõnade tähendused koosnevad elementaarsetest tähendusosakestest ja on seega kirjeldatavad nende osakeste summana; seemid ja semeemid); loomulik semantiline metakeel (semantilise komponentanalüüsiga umbes samal ajal tekkinud leksikaalse dekompositsiooni meetod; aluseks on samuti oletus universaalsete tähenduskomponentide olemasolust, kuid neid komponente ei peeta loogiliselt tuletatavateks, vaid universaalseteks primitiivideks, inimmõtlemise väikseimateks defineerimatuteks koostisosadeks; semantiline kirjeldus seisneb tähenduse ümbersõnastuses, mis sisaldab ainult primitiive, st mida ei ole võimalik enam edasi parafraseerida;); kontseptuaalne semantika (põhineb oletusel, et tähendussüsteem ja
mõttetöö tulemusena. 2 Infosüsteemi äri- ehk toimimisvaade 2.1 Terviksüsteemi üldvaade 2.1.1 Infosüsteemi üldised eesmärgid Antud terviksüsteemiks on raamatukogu infosüsteem, mille eesmärgiks on lihtsustada teaviku laenutamise ja tellimise protsessi. Terviksüsteemi tükeldamise loogika: 8 Kasutatakse kolme dekompositsiooni loogikat: · Organisatsiooniline tükeldus pädevusalade allsüsteemideks · Funktsionaalne tükeldus funktsionaalseteks allsüsteemideks · Andmekeskne tükeldus registri allsüsteemideks Nimetatud kolme tüüpi allsüsteemid moodustavad IS ärivaate jaoks alamvaated s.t äriarhitektuuri: · Pädevusalade vaade · Funktsionaalne vaade · Registrite vaade 2.2 Pädevusalade vaade 2.2.1 Pädevusalade nimekiri
annaabi.ee 
