16. Selgita hierarhia mudelit ja eesmärke, lisa näide Joonis 39 Hierarhiajoonise näide (I.Sander) Hierarhiad annavad ülevaate kontekstist, organisatsiooni osadest ja nende olulisusest. Tegijate hierarhia, tegevuste hierarhia jne.. Joonis koosneb alati ühetüübilistest elementidest ning oluline oleks välja tuua ka alluvuse tasandid visuaalse paigutusena. Piiranguna tuuakse välja seoste puukujulise struktuur. Võib lähtuda tüvest ja see dekomponeerida või alustada pisematest elementidest neid komponeerides. 17. Selgita protsessi mudelit ja eesmärke, lisa näide Joonis 43 Protsessi diagramm (Allikas http://melnais.mii.lu.lv/audris/Kalnins_Barzdins_UMLBM_Final.pdf) Protsessidiagrammid annavad selge orientatsiooni kogu juhtumile (algus ja lõpp) ning selles osalevatele tegevustele. Ka siin võib läheneda komponeerivast või dekomponeerivast aspektist. 18. Selgita andmemudelit (ER, OM) ja eesmärke, lisa
kandidaatvõtmest ja ainult kandidaatvõtmest. Neljandal normaalkujul kui mistahes relvaris oleva mittetriviaalse multiväärtusliku sõltuvuse X>>Y puhul on X relvari supervõti. Viiendal normaalkujul kui iga selles oleva mittetriviaalse ühendamissõltvuse {R1, R2,...,Rn} korral on iga R1, R2, …, Rn relvari R supervõtmed. Kuuendal normaalkujul kui relvarit pole võimalik kadudeta dekomponeerida. Relvar peab olema 5ndal normaalkujul, tal peab olema kandidaatvõti V ja 1 atribuut, mis ei sisaldu Vs. Kadudeta dekompositsiooni omadus: R1…Rn uhendamine annab tulemuseks R, kusjuures R taastamiseks on vajalikud koik relvarid R1…Rn. Milline on koige madalam normaalkuju, mille omamise korral voib relvari kohta oelda, et see on "normaliseeritud"? (esimene normaalkuju) Mida tahendab, et relatsiooniline andmebaas on ta
kirjeldada vähemalt tavapärast sündmuste jada. 60. Selgita hierarhia mudelit ja eesmärke, lisa näide Hierarhiad annavad ülevaate kontekstist, süsteemi (organisatsiooni) osadest ja nende olulisusest. Tegijate hierarhia, tegevuste hierarhia jne.. Joonis koosneb alati ühetüübilistest elementidest ning oluline oleks välja tuua ka alluvuse tasandid visuaalse paigutusena. Piiranguna tuuakse välja seoste puukujulise struktuur. Võib lähtuda tüvest ja see dekomponeerida (leitakse tavaliselt ainult olulisimad elemendid) või alustada pisematest elementidest neid komponeerides (võib olla raske ühetüübilisi elemente koondada). 61. Selgita protsessi mudelit ja eesmärke, lisa näide Protsessidiagrammid annavad selge orientatsiooni kogu juhtumile (algus ja lõpp) ning selles osalevatele tegevustele. Eesmärk on protsessist aru saada, määratleda selle efektiivsuse (efficiency) ja tõhususe (effectiveness) näitajad ning neid parendada
SQL-andmebaasis olevaid andmeid. Transaktsioonide spetsifikatsioonis näidatakse: millised andmebaasioperatsioonid moodustavad ühe transaktsiooni, milline sündmus põhjustab transaktsiooni käivitumise. 21. Normaliseerimine (teema 9) Normaliseerimine on protsess, mille igal sammul kontrollitakse normaliseeritava relvari vastavust mingile reeglite hulgale. Kui relvar ei vasta reeglitele, tuleb see dekomponeerida (jagada, lagundada, tükeldada) välisvõtmete kaudu seotud relvarideks, millest igaüks vastab nimetatud reeglitele. Iga normaliseerimise sammu tulemusel viiakse relvarid uuele, kõrgemale normaalkujule. Iga relvari saab viia kuuendale normaalkujule. Üldjuhul on soovitav viia relvarid viienda normaalkujuni. Relatsioonilistes andmebaasides peavad relvarid olema viidud vähemalt esimesele normaalkujule. Normaliseerimise eesmärgid:
Viimased said leitud kõigis läbitud sammudes. Niisiis toimub optimeerimisprotsess kahes sammus: 1. Lõpust algusesse, leides tinglikult optimaalsed kasumid protsessi järelejäänud sabas 2. Algusest lõpuni, kui meile jääb vaid üle vaadata juba valmis soovitused ning leida tingimusteta optimaalne juhtimine. 29. Süsteemide dekomponeerimine. Süsteemide stabiilsus, juhitavus, tundlikkus, areng ja omavaheline koostoime. Kuna süsteem on (üldjuhul) paljuaspektiline, võib seda dekomponeerida osisteks erinevatest aspektidest, siis vastab igale aspektile oma struktuur. 30. Monte-Carlo meetod. Juhuslike arvude tekitamine ja muundamine. (Statiliste katsete meetod). Selle asemel, et kirjeldada mingit protsessi analüütiliselt, imiteeritakse juhuslikku nähtust spetsiaalse protseduuri abil. Sellise statistilise modelleerimisega saadakse igal korral eelmisest erinev juhusliku protsessi realisatsioon. Nii koguneb statistiline materjal, mida annab töödelda,
M. Roost , TTÜ Informaatikainstituut, Loengukonspektid aines Süsteemianalüüs, 2014 Iteratsioonid on fikseeritud pikkusega (n. neli nädalat, meeskonnasisene kokkulepe). Tähtaja nihutamine on keelatud. Kui tähtajast kinnipidamine osutub raskeks, soovitatakse vähendada ülesandeid või nõudeid antud iteratsioonis, tõsta nad järgmisse iteratsiooni. Väga suured meeskonnad (mitu sada arendajat) võivad erandina lubada pikemaid iteratsioone (neli kuni kuus kuud). Ka siin saab dekomponeerida väiksemateks allsüsteemideks. Veel parimaid praktikaid ja mõisteid UPs Kõrge riskiga ja kõrge väärtusega probleemide käsitlemine varastes iteratsioonides Pidevalt haaratakse kasutajaid hindamisse, tagasisidesse ja nõuete analüüsi Ehitatakse kooskõlaline tuumarhitektuur varastes iteratsioonides Pidev kvaliteedikontroll: testitakse varakult, sageli ja realistlikult (test-driven lähenemise korral
2. Projekteerimise üldskeem Nii praegu kui ka lähitulevikus taandub elektrivõrkude projekteerimine ikkagi suurel määral piiratud hulga variantide tehnilis-majanduslikule võrdlemisele ja parima lahenduse väljaselgitamisele. Variantide arvu vähendamiseks tuleb tavaliselt võtta vastu ka mitterangeid in- tuitiivseid otsuseid, mis teevad projekteerimise tulemuse kohati subjek- tiivseks. Projekteerimise pikaajaliste praktiliste kogemuste põhjal on võimalik ülesan- net dekomponeerida – jagada väiksemateks ja üksteisega mitte väga tugevalt seotud alaülesanneteks. ELEKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE © TTÜ elektroenergeetika instituut, Peeter Raesaar, Eeli Tiigimägi ELEKTRIVÕRKUDE PROJEKTEERIMINE 23 Teataval määral eraldi vaadeldavad on elektrijaamade, alajaamade, elektri- võrkude ja võrgu osade projekteerimine. Teatava tinglikkuse juures on eraldi vaadeldavad võrgu üldskeemi, nimipinge-