n bittide arv väljundis k bittide arv sisendis m mäluregistrite arv Suurust k/n ehk koodihinnangut kasutatakse koodi efektiivsuse mõõtmiseks. Tavaliselt on n ja k väärtused vahemikus 1 kuni 8, m väärtused 2 kuni 10 ja koodihinnang vahemikus 1/8 kuni 7/8. Ahendkoodi dekodeerimiseks kasutatakse erinevaid algoritme. Suhteliselt väikeste k väärtuste puhul kasutatakse Viterbi algoritmi, kuna see on kõige parem teadaolev rakendus maksimaalse tõenäosuse dekodeerimises. Modelleerimise struktuurskeem Simulinkis Joonis 5. Simulinkis koostatud skeem Modelleerimise programm Matlab 6.5 Tsym = 0.2; Tsample = 0.01; BERkodVec=[]; BERVec=[]; EbNoVec = [0:1:9]; for n=1:length(EbNoVec); EbNodB = EbNoVec(n); sim('h2irekindlus'); BERkodVec(n,:)= BERkod; BERVec(n,:)= BER; end; semilogy(EbNoVec,BERkodVec(:,1),'o',EbNoVec,BERVec(:,1),'*'); legend('Kodeerimisega BER','Kodeerimiseta BER'); xlabel('Eb/No (dB)');
kui ka tehnilised (telefon, raadio, televiisor, arvuti) vahendid. (Janek Tuttar 2011). Traditsioonilist kommunikatsiooniprotsessi mudelit on täiendanud Shramm (Verderber & Verderber 2002: 112), kelle transaktsiooniline mudel (vt joonis 1) rõhutab kommunikatsiooni dünaamilisust, kus nii sõnumi saatja kui ka vastuvõtja osalevad aktiivselt igas kommunikatsiooniprotsessi etapis – sõnumi kodeerimises, edastamises, vastuvõtmises ja dekodeerimises. Tähenduse loomine toimub protsessis osalejate kokkuleppel. Antud mudeli puhul rõhutatakse sõnumite järjepidevat vahetamist. (Steinberg 2007: 57) Iga kommunikatsiooniprotsessi mudel koosneb teatud komponentidest: kontekstist, teate edasiandjast ja vastuvõtjast, sõnumist, kanalist ja tagasisidest (Steinberg 2007: 45-51). 4 Joonis 1. Transaktsiooniline kommunikatsiooniprotsessi mudel. (Talve 2013: 7).
hästi lahustuv makromolekul. DNA lämmastikalusteks on adeniin (A), guaniin (G), tsütosiin (C) ja tümiin (T). DNA moodustab kahe komplementaarse ahela kujul kaksikheeliksi, mis DNA kopeerimiseks osaliselt lahti keerdub. Raku jagunemise eel kahekordistub DNA hulk rakus ja keerdub histoonide ümber tihedalt kokku moodustades kromosoomid. RNA Ribonukleiinhape – bioloogiline üheahelaline makromolekul, mis osaleb geenide kodeerimises, dekodeerimises, geenide regulatsioonis ja ekspressioonis. ◦ mRNA: informatsiooni-RNA kannab DNA- lt valgusünteesiks vajaliku informatsiooni tuumast välja ribosoomi; ◦ tRNA: transport-RNA kannab aminohapped ribosoomi, kus geneetilise koodi alusel lisatakse need sünteesitavasse valguahelasse ◦ rRNA: ribosomaalne-RNA moodustab põhilise osa ribosoomidest ning viivad läbi valgusünteesi. Lämmastikalustest sisaldab adeniini (A), tsütosiini (C), guaniini (G) ja uratsiili (U).
struktuuri mõttes. Keele psühholoogilist uurimist nimetatakse psühholingvistikaks, mis toetub (a) lingvistikale ehk keeleteadusele, (b) neurolingvistikale ehk keele ja aju seoste uurimisele ning (c) sotsiolingvistikale ehk sotsiaalse käitumise ja keele seoste uurimisele. Keelel on kaks olulisemat aspekti retseptiivne ja ekspressiivne. Keele retseptiivne aspekt seisneb keelelise informatsiooni vastuvõtmises ja sellega edastatud sõnumi dekodeerimises ning keele ekspressiivne aspekt seisneb sõnumi kodeerimises ja selle informatsiooni väljendamises ehk väljastamises (suulises väljaütlemises või kirjalikus kirjutamises). Keele dekodeerimine seisneb tähenduse tuletamises keele sümbolistlikust esindusest (keele sümbolite lahtimõtestamises kas suulist keelt kuulates või kirjalikku lugedes). Keele kodeerimine on nii semantilise kui mittesemantilise info (ehk inimese mõtte) kujundamine keeleliselt väljendatavassse
annaabi.ee 
