Tundub, et kirjanik on jõudnud arusaamisele, et elust põgenemine ei ole väljapääs probleemidest, ta mõistab inimese kohustusi ja vastutusi sügavamalt. Ometi kumab värssidest vastu muret ja süümepiinu, kahtlusi ja nõutust, kuid mitte jõuetust. 1977.a ilmunud “Lagendiku aeg” esindab taas rahutut ja heitlikku luuletajat. Aktiivne suhtumine mitte üksnes ainesse, vaid ka lugejasse realiseerub otsepöördumistes, rabedates deklaratsioonides, trotsi- ja jõukuulutuses, mis meenutavad Traadi noorusluulet. Vaatamata teatavale agressiivsusele, läbib kogu Mats Traadi hilisemat luulet inimlikkuse mõtestamine. Talle omaseks jääb kodususe, toe ning tasakaalu leidmine maast ja mullast, töökusest, rahvast. Ikka ja jälle kordub ka motiiv päikese eluandvast jõust, igatsus valguse kui rahu ja puhtuse sümboli järele. Mats Traadi 80-ndate ja 90-ndate luulekogud on ühtlaselt heatasemelised ning mõtteterviklikud
5. Professionaalne käitumine- Audiitor peab käituma selliselt, et see ei kahjustaks ameti mainet ja loobuma kõigist tegevustest, mis võivad seda põhjustada. Mõeldud ei ole üksnes tööalast käitumist. Näiteks: kriminaal korras karistatav tahtlik kuritegu; tahtlik tuludeklaratsiooni esitamata jätmine, mille audiitor oleks pidanud esitama või valeandmete esitamine deklaratsioonis; kliendi tahtlik abistamine valeandmete esitamisel deklaratsioonides või aruannetes. 6. Tehnilised eeskirjad- Auditi teenuse osutamisel peab audiitor järgima kõiki kliendi professionaalseid ja tehnilis eeskirju ja tätima kliendi juhtkonna esitatud, põhjendatud nõudmisi. Kliendi nõudmised peavad olema kooskõlas aususe, objektiivsuse ja sõltumatuse põhimõtetega. 7. Sõltumatus- Audiitor peab olema täielikult sõltumatu. I Rahalised suhted kliendiga
Et tulla toime ühinemisest tingitud väljakutsetega, tagades samal ajal, et ühinemine ei ohusta juba saavutatud integratsiooni taset ning selle jätkumist, pidi EL ka oma institutsioonilist korraldust kohandama. Amsterdami lepingu protokollis institutsioonide kohta sätestati selliste kohanduste üldjooned ja kord. Nice'i lepingus (*1.1.4.) (alla kirjutatud 26. veebruaril 2001 ning jõustunud 1. veebruaril 2003), selle protokollis laienemise kohta ja deklaratsioonides sätestati Euroopa Parlamendi kohtade arvu ja jaotuse määramise põhimõtted ja meetodid, häälte arv nõukogus ning komisjoni kvalifitseeritud häälteenamuse künnis ja komisjoni koosseis. Ühtlasi määrati ka, et Euroopa Parlamendi liikmete maksimaalne arv on 27 liikmesriigi puhul 732 (eeldades juba Rumeenia ja Bulgaaria ühinemist 5. laienemise osana), kusjuures liikmete arvu suurendatakse järk-järgult vastavalt kandidaatriikide tegelikule ühinemiskuupäevale. Bulgaaria ja Rumeenia
Riigikohus rakendab põhiõigusi järjekindlalt subjektiivsete õigustena. Kõik PS põhiõigused on subjektiivsed õigused. Peale selle on põhiõigused ka objektiivsed kohustused, mida põhiõiguste adressaadid peavad järgima sellest sõltumata, kas põhiõiguste kandjad seda konkreetsel juhul nõuavad või ei. Selgitada tuleb, millises vahekorras on põhiõiguse ja inimõiguse mõisted. Inimõiguste mõistet kasutatakse laialdaselt rahvusvahelistes konventsioonides ja deklaratsioonides sisalduvate õiguste tähistamiseks. Robert Alexy järgi on inimõigused : universaalsed, moraalselt kehtivad, fundamentaalsed, prioriteetsed ja abstraktsed õigused. Esiteks: Universaalsus käib nii kandjate kui adressaatide kohta. Inimõigused on kõigi õigused kõigi vastu, kusjuures kohustatud pooleks on nii kõik inimesed, inimeste grupid kui ka riigid. Inimõigused on kõigil olemas, ilma et nende omandamiseks peaks midagi ette võtma.
annaabi.ee 
