tervikmustreid ja kohaseid rollikäitumisi. BARON ja BYRNE eristasid lisaks stsenaariumitele kolme liiki sotsiaalseid skeeme: rolli-,isiku-,mina-skeeme. Isikuskeem- minnes isale kinki ostma, vaatad teise pilguga kui parimale sõbrale kinki ostes. Vestlemine ja suhtlemine Mittesõnalised aspektid: Parakeel- hääletoon, jms kõnele lisanduvad dimensioonid Kõneregister- pausid, häälitsused, eri stiilidele vastavalt: intiimne, familiaarne, konsultatiivne, formaalne, deklameeriv Attributsiooniteooria - Kui inimesed teevad, mida me ootame ei ütle see meile nende kohta midagi. Kui teevad midagi meie jaoks ootamatut, siis peaksime enda jaoks seletama miks ja kuidas. - Ka varasem teadmine läheb arvesse. Kulik näitas, et hinnates eise käitumist, mis ei lähe kokku meie ootustega, püüame teha situastioonilisi omistusi. - Põhjuslikud omistused tulenevad ka inimese elukäigust ja kultuurist. !!
infot kas sihilikult või alateadlikult. - Parakeel - rääkimisviisis sisalduvad sõnatud vihjed, mille sekka kuuluvad hääletoon, pausid ja täitehäälitsused. - Kõneregister - keelekasutus, mida mingile sptsiaalsele situatsioonile kohaseks peetakse. Kõneregistri valik sõltub konkreetsest juhust ja suhetest inimeste vahel, näiteks sõbrad kasutavad intiimset kõneregistrit, kuna arstiga konsulteeriv patsient kasutab formaalset registrit. Üldised kõneregistrid: - Deklameeriv - ametlik. - Formaalne - hoolikas grammatika ja sõnavara. - Konsultatiivne - mitte liiga formaalne, võõrastega rääkimiseks (nt kella aja küsimas). - Familiaarne - sõpradevaheline vestlus, sisaldab slängi. - Intiimne - südamesõbravaheline ja lähelaste pereliikmete vestlus. Sõnatud vihjed suhtlemisel: - parakeel - silmad - žestid - Žestid - spetsiifilised toimingud suhtlemise ajal, mida tavaliselt tehakse käte ja käsivartega.
(Vainik, 2001) Suhtlemine ja keel Suhtlemine on tähenduste edasi andmine ja nende mõistmine, ning selleks kasutatakse verbaalseid ja mitteverbaalseid vahendid Suhtlemisoskused hõlmavad kolme põhimõttelist valdkonda: mitteverbaalsete sõnumite tajumist (emotsioonid, käitumine); verbaalsete sõnumite kuulamist (mõtted, emotsioonid); verbaalset ja mitteverbaalset vastamist mõlemat liiki sõnumitele. Sõnalised suhtlemisvahendid Viis üldist kõneregistrit (Hayes, 2000) ● Deklameeriv – kasutatakse ametlike kõnede pidamisel, ka mõnesugustes ametlikes tekstides. ● Formaalne – Iseloomulik hoolikas grammatika ja sõnavara kasutus, sageli tarvitusel võimuesindajate poole pöördumisel. ● Konsultatiivne – Sageli kasutusel siis, kui inimesed räägivad võõrastega, kuid püüavad mitte liiga formaalsed olla, nagu näiteks kelleltki järgmise rongi väljumise aega küsides.
või orkestriga ja retsitatiiv muutub meloodilisemaks -> saatega retsitatiiv = recitativo accompagnato. · Aaria Iseseisev instrumentaalsaatega vokaalne soolo-osa ooperis, oratooriumis või kantaadis. Suuremas vokaalteoses väljendab aaria mingit kindlat tundeseisundit. Tegevus sel ajal seiskub (Da capo aarias). · Ariooso Lüürilis-meloodiline soololaul aaria ja puhta retsitatiivi vahel. Arioosol on aaria struktuur, kuid puudub deklameeriv iseloom. Kasutatakse varasemates, eriti Monteverdi ja Veneetsia ooperites. · Stseen 18. saj. vokaalmuusikas, eriti ooperis nim. stseeniks üht ülesastet numbrit. · Stile recitativo kõnelev (retsitatiivi) stiil. · Stile rappresentativo Kujutav, etendav. · Stile concitato Erutatud (retsitatiivi) stiil. · Monoodiline stiil Ühehäälne laulmine akordilise saatega.
annaabi.ee 
