kehvenes ning pidi teatrikarjääri lõpetama ning pühendus rohkem kirjandusele. Alguses ta teenis elatist teadiste ümberkirjutamisest ja romaanide tõlkimisest ,kuid peagi hakkas ka oma luuletusi avaldama. Esimene luuletus ,mis ta avaldas oli ,,Borozo" (,,Vein''). Ta kirjutas peamiselt rahvalaulu sarnaseid luuletusi teemadel vein ,armastus, röövlid jne. Ta andis järgnevate aastate jooksul palju luule kogusid välja, mis tõid luuletajale ennenägematu populaarsuse. Tema luuletusi, deklameeriti, kopeeriti, viisistati : mõnigi neist muutus õige pea rahvaluuleks. Ent ta ei rahuldunud ,,rahvalauliku" staatusega. Nii sai temast peagi vabakutseline kirjanik, esimene poeet, kes Ungaris oma sulest ära elas. Peagi asutas ta noorte kirjanike huvide kaitsmise ühingu. Ja mis võib-olla veelgi olulisem: tema romantiliselt julge tegutsemishimu kujunes Prantsuse revolutsiooni uurimise mõjul vabariiklikuks maailmavaateks, pea religioosselt intensiivse vabaduse-ja looduskultusega. 1846 aastal
Katoliku kiriku poolt polnud see küll ettenähtud, ent paavsti või kardinali loal siiski võimalik. Paavst ütles aga Henry VIII'le ära. Viimaks viis see konflikt kuninga mõttele Roomast lahku lüüa. 1529 aastal teostas ta parlamendi poolt vastuvõetud seadusandlike aktide kaudu reformatsiooni. Reformatsioon Poliitiliselt oli tähtsaim ülemvõimu käsitlev supermatiaakt. Sellega kuulutas parlament kuninga Inglismaa kirikupeaks, mis tähendas lahkulöömist Rooma katoliku kirikust. Deklameeriti siiski jääda truuks katoliku dogmadele. Nii ei pidanud supermatiaakt kaasa tooma usupuhastust nagu mujal Euroopas. Uut kirikut hakati nimetama Anglikaani kirikuks. Parlamendi aktiga suleti Inglismaal kõik kloostrid, kuningas konfiskeeris nende maad ja varad, munkadest sai täiendus töötute ridades. Kloostrimaade arvel muutus Henry VIII Euroopa rikkaimaks valitsejaks. Osa nendest maadest kinkis kuningas oma soosikuile. Soa müüdi kodanlastele ja talupoegadele
5. 1849. aastal jäi ta Segesvári lahingus kadunuks. Looming: 1. Tema pidevalt ilmuvad luuletused lõid aluse tema kirjanduslikele kontaktidele. 2. 1844. aastal jõudis ta otsusele ja läks jala Pesti, et oma luuletused välja anda. ,,Ibolyák" (Kannikesed) tuli alles 1996 päevavalgele), kuid see ei õnnestunud. 3. 1. juulist 1844 sai ta abitoimetajaks Pesti Moelehes ja sai enda teoseid avaldada trükist. 4. Tema luuletusi deklameeriti, kopeeriti, viisistati; nii mõnigi neist muutus õige pea rahvalauluks. 5. Temast sai vabakutseline kirjanik, esimene poeet, kes Ungaris oma sulest ära elas; ta asutas noorte kirjanike huvide kaitsmise ühingu, Tízek Társasága Kümne Seltsi. Adam Bernard Mickiewicz Elu: 1. Elas aastatel 1798 1855. 2. Veetis enda lapsepõlve Navahrudakis, esialgu teda õpetas ema ning seejärel eraõpetajad. 3
muutustega. Eeslaulja mõjutab ka viisi valikut ja esituslaadi. Koor ühines eeslauljaga tavaliselt seitsmendal silbil, samuti eeslaulja kooriga. Selline laulujärje ettehaaramine nii ühe kui ka teise poolt võimaldas kergemini õiget tooni ja rütmi tabada, et laulu katkestamatult jätkata. Koor oli ühehäälne, välja arvatud Setus, kus eeslauljale on kaks saatehäält, kõrgem (kille) ja madalam (torro). * Sugestiivselt deklameeriti maagilised laulud, enamasti ka muinasjuttude vahelaulud. * Mardilaule lauldi kooris ilma kordamata. * Töölaulude laulmise kohta pole täpseid andmeid. * Käsikivilaule laulis käsikivi keerutaja, mitte aga juuresolijad. * Põhja-Eestis on kohati kiigedel lauldud kahes kooris: esimesed ühes kiige otsas laulsid rea, teised kordasid. 3 Laugaste, E. Eesti rahvaluule. Tallinn: Valgus, 1975 lk. 126-152 7. Rahvalaulu värss
sümfoonilist eskiisi (pala, mis loob pilti) kuulsaim 3-st muusikalist ,,Meri". Claude mõistis Roomas 2-aasta jooksul, kui vananenud Pariisi konservatooriumi õpetatud meetodid on. Prantsusmaal hakkas ta aktiivselt kunstis ja kirjanduses kaasa rääkima. Teda köitis sümbolistlik luule (nt. vokaalminiatuurid ,,Viis poeemi" Baudelaire sõnadele). Kriitika tema sümbolistliku luule ja muusika kohta ei olnud eriti mõistev, sest seal deklameeriti, mitte ei lauldud. Looming Debussy'l kujunes ainult talle omane stiil, esimene näide sümfooniline prelüüd ,,Fauni pärastlõuna", mida peetakse esimesed impressionistliku muusika näiteks Euroopas. Debussy plaanis seda 3-osalise sümfooniana, kuid lõppvariant oli siiski 1-osaline. Esiettekanne 1894. Põhineb ühel teenal: laskuval ja tõusval käigul(flööt). Kogu arendus on orkestri- ja saatepartiis, teema ei muutu. Fauni ja flööti pannakse kokku.
ühingu eestvedamisel. • Igas luuletuses 13 värsirida – 1 ja 2 värsirida = 7 ja 8 värsirida, 1 värsirida = 13 värsirida. • Muusikaliselt kordub samuti materjal 1,2 = 7,8; 1=13 • Muusikas on kasutatud peeglit, vähikäiku. • „Kõnelaul“ - Schönberg nimetas seda „sprechgesang“ Esimesed kabareed avati 19. saj II poolel Prantsusmaal. Seal oli kõrge kunstiline tase. Lauldi, deklameeriti luuletusi jne. Schönberg oli 20.saj. alguses Berliini kabareedes pianist ja helilooja. (Kahe maailmasõja vahel olidki Berliini kabareed kuulsamad kui Pariisi omad) Frank Wedekind (Väga hea näitekirjanik, kes oli samuti seotud kabareekunstiga. Hiljem sidus teda koostöö A. Bergiga. Tema näidenditel põhines Bergi ooper „Lulu“) Schönbergi „Pierrot lunaire“ on kindlasti mõjutanud kabareekunstist. (Žanri määratlus 21 melodraamat – teksti deklameerimine muusika saatel)
Eestis Sõja-Revolutsioonikomitee, mida juhtis Ivan Babtsinski. 23. oktoobri õhtul hõivasid nad Tallinna raudteejaamad, side- ja teised asutused, ilma vere valamiseta, sest Ajutise Valitsuse võeosad ei osutanud vastupanu. Toimus enne Tallinnas, kui Petrogradis ning siis ka teistes Eesti linnades. Seda pööret nimetati Oktoobrirevolutsiooniks. 6. 15. novembril tuli Tallinnas Toompeal kokku Maapäev, mis kuulutas end kõrgeima võimu kandjaks Eestis. Deklameeriti õigust ise määrata Eesti saatust. Maapäev aeti laiali enamlaste poolt, kuid sellega tegeleti edasi salaja. 7. 18. veebruaril asusid Saksa väed pealetungile, et sundida Venemaad vastu võtma rahu. Saksa väed liikusid saartelt mandrile, Vene väed ei suutnud vastu panna ja enamlased põgenesidki Eestist Nõukogude Venemaa poole. 8. Otsustati kasutada aega enamlaste lahkumise ja sakslaste saabumise vahel: moodustati Eestimaa Päästmise Komitee ehk Päästekomitee, esimeheks Konstantin Päts
annaabi.ee 
