harjutused ja koorilaul, millega tuli avalikkuse ees esineda. 20.-aastaselt võis abielluda, kuid alles 30-aastaselt sai temast täieõiguslik Sparta kodanik. Riiklik kasvatus kehtis ka tüdrukutele. Neiud pidid hoolitsema oma keha karastamise eest ja oskama relva käsitseda. Ateenas oli kasvatuse eesmärk igakülgne harimine. 7-aastaselt poiss erakooli, kus sai õpetust grammatisti ja kitaristi käest. Veel lugemist, arvutamist, kirjutamist, muusikat ja deklameerimist. Poisi saatja ja tema sündsa käitumise järele valvaja oli pedagoog. Jõukamad õppisid edasi gümnaasiumis, kus anti ka võimlemist, filosoofiat, kirjandust ja poliitikat. Ateena südameks oli turuplats e. agoraa. Siin asusid riigiasutused, peeti kohut, tehti teatavaks tähtsamad uudised. Agoraa asendas ateenlastele tänapäevaseid ajalehti, raadiot ja TV-d. All-linna läheduses kõrgus kaljukünkal akropol, mis algselt oli kindlus. See oli Ateena kultuskeskus ja
põhialused. Lapsed kirjutasid terava pulgaga vahaga kaetud puutahvlikestele- algul üksikuid sõnu, siis terveid fraase. Kui lugemine ja kirjutamine oli selge, mindi vanade autorite juurde, kellest esikohal olid alati Homeros ja Aisopos, seejärel võeti ette Hesiodose peoeemid, Soloni seadused, religioossed hümnid. Nüüd lülitus õpetusprotsessi kitarrist, kes õpetas poistele eeskätt kitaral(kr kithara) või lüüral mängimise oskust, deklameerimist ja laulmist, esinemisoskust, õiget rühti ja liikumist. Kasvatuse ülejäänud osa oli pedotriibi teha, tema õpetas poisse palestras ja gümnaseionis, treenis neid jooksus, hüpetes, oda- ja kettaheites, rusikavõitluses ja maadluses. Palestra oli Vana-Kreekas mitteavalik haridus- ja spordirajatis, mis kuulus enamasti mõnele rikkamale suguvõsale ja oli selle uhkuseks. Palestra oli gümnaseionist väiksem. Ta oli tihti mõeldud eelkõige maadluseks ning tal oli mitmeid lisaruume
külluses, ning see sai võitu nende süümepiinadest *enne kui orjatüdruk haaremisse võeti, vaatasid vastava koolituse saanud eunuhhid ta väga põhjalikult üle, kui ta kõlblikuks tunnistati, sai ta ristinime asemel pärsia nime, mis püüti valida ta isikuomaduste põhjal *sõna odalisk tuleb sõnast oda(ruum) ja tähendab täht-tähelt "naine ruumist" *eriti ilusad ja andekad odaliskid koolitati konkubiinideks e. kõrvalnaisteks : neile õpetati tantsimist, deklameerimist, pillimängu ja erootikakunsti *kui orjatar sultanile meele järele oli, pidas ta selle endale või kinkis kellelegi tänutäheks *alles siis kui tüdruk oli ära teeninud kõrgema seisundi- saanud näiteks ikbal'iks- tehti tema vahekord sultaniga kõigile teatavaks ja alles siis määrati talle erladi ruumid, paat, tõld ja orjatarid *võitlus valide sultana koha eest oli armutu, aga ka panused olid väga kõrged
Ükski tüdrukutest polnud sünnipärane muslim ning nad olid kodunt välja kistud juba varases nooruses. Võimalus näha oma lapsi elamas luksuses ja külluses sai võitu vanemate süümepiinadest ja nad müüsid meelsasti oma lapsi haaremisse. Enne haaremisse võtmist vaadati, et ega orjatüdrukul puudusid või vigu pole. Nimi pandi talle tema isikuomadust põhjal. Eriti ilusad ja andekad odaliskid koolitati konkubiinideks ehk kõrvalnaisteks: neile õpetati tantsimist, deklameerimist, pillimängu, erootikakunsti. Kaksteist kõige veetlevamat ja targemat odaliski treeniti gediklideks (õueneitsiteks), kes teenindasid sultanit. Oma naiste valvamiseks pidasid sultanid tohutu kallist eunuhhide korpust, kuhu ajuti kuulus kuni 800 meest. Eunuhhid olid sõjavangid või orjad, kes enne suguküpseks saamist kastreeriti. Nende saatuseks oli igaveseks orjusse jääda. Pärimisseaduste järgi läks sultani tiitel perekonna vanimale elusolevale meesliikmele, soovitavalt
annaabi.ee 
