immatrikuleerimine ehk kandmine ülikooli nimekirja (matriklisse), suurkooli vara valitsemine, pidulike koosolekute juhatamine, korra eest vastutamine, kohtumõistmine akadeemilise pere liikmete üle ning ülikooli ja linna vaheliste tüliküsimuste lahendamine. Nende ülesannete täitmisel olid rektorile abiks palgalised prorektorid, sekretärid, notaariused, sündikud ja teised ametimehed. Ülikooli politseimeistri ülesandeid täitis pedell, kes viis ellu rektori ja dekaanide korraldusi. Pedelli ametikohta peeti tähtsaks ja auväärseks, mistõttu paljudes ülikoolides võis pedellideks saada üksnes aadlik. Keskajal ei tehtud vahet kesk-ja kõrgema hariduse vahel, võisid ülikooli astuda õige noored poisid(alates 14.eluaastast), eeldusel, et nad valdavad piisavalt ladina keelt. Kuid üliõpilased ei tohtinud olla abielus kuna abielu peeti tõsiseks takistuseks hariduse ja teadusega tegelemisel, seda nii tudengite kui õppejõudude osas.
matriklisse, samuti ülikooli varade haldamine, pidulike koosolekute juhendamine, kohtumõistmine akadeemilise pere liikmete üle ning ülikooli ja linna vahel olevate probleemide lahendamine. Rektori töö ei olnud tasustatud, tegemist oli auametiga.. Pidulikel üritustel kõndis ikka rektor peapiiskopi või piiskopi kõrval. Palgal olid kõik rektori abilised nagu prorektorid, sekretärid, notaariused. Mõjuvõimas mees oli politseimeister ehk pedel. Tema viis ellu rektori või dekaanide korraldusi. Pedelli ülesanne oli viibida jumalateenistustel ja akadeemiliste koosolekutel ja eksamitel ja kui seal esines korrarikkumisi, siis pidi ta viivitamatult rektorile sellest teada andma. Sündikus oli ametimees, kes tegeles ülikooli kassa ja majandustegevusega. ÕPETAJAD KESKAEGSES ÜLIKOOLIS Õpetajaks saamine Õpetaja funktsioon on tekkinud palju varem kui tekkisid esimesed ülikoolid. Keskajal kutsuti õpetajaid meistriteks, doktoriteks või professoriteks
Liivimaal sillakohus ja eestis haagi kohus. Reformid hariduse vallas 1885 algas sellega, mida talurahva paljude ärkamisaja liidrid olid soovinu, oli see, et koolid allutati rahvaharidusministeeriumile. Riiklikule alluvusele. Koolid pidid minema venekeelsele õppele. Venestamise huvides hakati soosima uusi koolitüüpe, linnakoolid, ministeeriumi koolid. Keskharidus oli 0,36% eestlastest. Sakslastel 24. Venelastel 8. 1889 hakkasid Tartu Ülikoolis toimuma suured muutused. Dekaanide valimine lõppes, neid hakati määrama rahvahariduse ministri poolt. Venekeelne õpe viidi sisse õigusteaduskonda. Hiljem ka teistesse teaduskondadesse, va usuteaduskonda. Oluline muudatus oli see, et tartu ülikooli uksed avati õigeusu hariduse kasvandikele.
Uuslinnas on meiupuu ja rõõmutuli; Vanalinnas müsteerium, narride paavsti valimine ja Flaami saadikud; meil ülikoolilinnas aga mitte midagi!» «Ometi on Mauberfi plats suur küllalt!» sõnas üks skolaaridest, kes üles aknalauale oli upitunud. «Maha rektor, elektorid ja prokuraatorid!» hüüdis Joannes. «Täna õhtul tuleks Champ-Gaillard'il meister Andry raamatuist rõõmutuli teha!» lisas teine. «Ja kirjutajate pultidest!» ütles naaber. «Ja pedellide keppidest!» «Ja dekaanide süljetopsidest!» «Ja prokuraatorite letilaudadest!» «Ja elektorite leivakünadest!» «Ja rektori taburettidest!» «Maha!» kisas väike Jehan kaasa. «Maha meister Andry, pedellid ja kirjutajad; maha teoloogid, meedikud, dekretistid *; maha prokuraatorid, elektorid ja rektor!» «Päris viimnepäev!» ümises meister Andry oma kõrvu kinni hoides. «Seal ongi rektor! Tuleb praegu üle platsi!» karjus üks aknalolijaist. 7 Kõigi silmad pöördusid platsi poole.