Kuigi Kreeka riikides keelati ära erimäärusega Herostratose nime kasutamine ning ka kirjanikel ei lubatud seda nime meenutada isegi templi põlemisest jutustades, on templisüütaja nimi siiski selle aja üle elanud ja teatakse seda tänini. Kreeka ajaloolane ja geograaf Strabon on märkinud, et templi taastas Aleksandria linna ehitaja Heirokrates. See on aga ilmne viga, sest Aleksander Suure hooviarhitekti nimi oli Deinokrates. Deinokrates kopeeris esialgse plaani, kuna väitis, et seda enam paremaks teha pole kuidagi võimalik. Ainus muudatud, mida ta tegi, oli templi aluse tõstmine ja astmete arvu suurendamine kümneni, selleks et templihoone kõrguks teiste ehitiste kõrval, mis saja aasta jooksul olid ta ümber ehitatud. Artemise tempel oli 110 meetrit pikk ning 55 meetrit lai, mõndadel andmetel aga 105 meetrit pikk ning 50 meetrit lai. Tempel oli ümbritsetud kahekordse kolonnaadiga. Pliniuse järgi oli
nime ajalukku. Kuigi Kreeka riikides keelati erimäärusega Herostratose nime mainimine ning kirjanikel ei lubatud seda meenutada isegi templi põlemisest jutustades, on Herostratose nimi siiski aja üle elanud ja meie päevini välja jõudnud. Strabon märkis, et templi taastas Aleksandria linna ehitaja Heirokrates. See oli ilmne viga, sest Aleksander Suure hooviarhitekti nimi oli Vitruviuse ja ka mitme teise autori järgi Deinokrates. Deinokrates kopeeris esialgse plaani, öeldes, et seda paremaks teha pole kuidagi võimalik. Ainus muudatus oli templi aluse tõstmine ja astmete arvu suurendamine kümneni, selleks et templihoone kõrguks ehitiste kohal, mis saja aasta jooksul olid ta ümber kerkinud. Tempel oli 110 meetrit pikk ja 55 meetrit lai (mõnedel andmetel 105x50 meetrit) ning ümbritsetud kahekordse kolonnaadiga. Pliniuse järgi oli sambaid 127 ja need olid 18 meetri kõrgused
Selle järgi hakatud nimetama mausoleumideks teisigi suuremaid haudehitisi Efesoses ehitati pärast 356.a eKr tulekahju uuesti üles kolossaalne Artemise tempel Artemision Ülesehitamisel säilitati tõenäoliselt endine plaan - dipteer 8 x 20 sambaga 36 sambal alumises osas reljeefkaunistusi, mille teostamisest võttis osa ka Skopas Artemisoni ehitas Aleksander Suure kuulus arhitekt Deinokrates See oli antiikajastu suuremaid ehitisi (naos oli 21 m lai) Seda loeti seitsme maailmaime hulka Artemisoni pidi ületama Apolloni tempel Didymas Mileetose lähedal (nn Didymaion), mida umbes 330.a hakati ehitama pärslaste poolt lõhutud templi kohale. Sellest pidi tulema Kreeka suurim tempel, ehitus kestis sajandeid, kuid ei valminudki lõplikult. Hulk huvitavaid ehitisi välja kaevatud Pergamonis (üks juhtivamaid keskusi
eelnevailgi perioodidel kooskõlas neid ümbritseva alaga, suurenes aga kujutava ja ehituskunsti põimumine, samala jal eristusid üha suuremal määral sise- ja väliskujundus. Järjest rohkem pöörati tähelepanu linnaehitusele, Hellenistliku kultuuri keskustena kerkisid esile uued linnad, eeskätt Aleksandria Egiptuses ja Pergamon Väike-Aasias. 25 Aleksandria linna kavandas arhitekt Deinokrates, kelle plaani järgi rajati linna kaks laia peatänavat (3o m), mid ääretsasid marmorsammastikud. Tänavad olid sillutatud marmorplaatidega. Peatänavatega ristusid kitsamad põiktänavad. Linn jagunes valitsejakvartaliks (sinna kuulus ka teaduskeskus Museion ja tolle aja suurim raamatukogu) ning elukvartaliks. Linna sadama vaatamisväärsuseks oli aga Pharose saarel paiknev majakas ( 4. Saj. eKr. arh Sostrates Knidoselt, üks vana aja seitsmest maailmaimest, hävis maavärinas 1326.a
annaabi.ee 
