Phobos meenutab kujult lömmilöödud kurki ja tema teoreetiline keskmine läbimõõt on 22 km. Sportlane, kes suudaks Maal hüpata 2,5 m kõrgusele saavutaks Phobosel samasuguse pingutusega teise kosmilise kiiruse ja lahkuks alatiseks Marsi raskusväljast. Marsi ööpäeva jooksul jõuab Phobos teha kolm tiiru ümber planeedi. Ühele tiiru jaoks läheb tal aega 7 tundi 39 minutit ja 14 sekundit. Phobos tõuseb läänest ja loojub itta. Deimos on veelgi pisem ja asub kaugemal, kui Phobos. Deimosel kulub ühe täistiiru tegemiseks ümber Marsi 30 tundi 17 minutit ja 55 sekundit. Deimose keskmine läbimõõt on vaid 13 km. Mõlemad Marsi kaaslased on halli värvi ja nende pind on täis erineva suurusega kraatreid. /15/ Kokkuvõte Maasarnaseid planeete on neli. Need on neli esimest planeeti Päikese poolt tulles. Kõikide läbimõõdud jäävad tuhandete piiridesse. Kõikidel on rauast tuum. Neid planeete on saadud päris palju uurida, v
meetrit ja sügavus 20-90 meetrit. Vagude päritolu on siiani ebaselge. Ka Phobose ja Deimose elulugu pole teada, nad võivad olla nii Marsi poolt haaratud asteroidid kui ka endisaegse Marsi rõnga jäänukid. Avastati need 1877. aastal, kuid ka 150 aastat varem ilmunud "Gulliveri reisides" on Marsi kaks kaaslast ära mainitud. Nii oma kujult kui ka suuruselt meenutavad nad rohkem asteroide, kui korralikke kuusid: Phobose läbimõõt on 14 km, Deimosel 8 km. Kaugus Marsist on Phobosel 9000 km ja Deimosel 23000 km. Ümber Marsi teevad nad tiiru vastavalt 7 tunni ja 39 minutiga ja 1 päeva 6 tunni ja 21 minutiga. Marsi statistilised andmed: · raadius: 3395 km (0, 53 Maa raadiust) · mass: 6, 42 * 1020 tonni (0, 1 Maa massi) · keskmine tihedus: 3, 95 g/cm3 (0, 72 Maa tihedust) · raskuskiirendus: 3, 7 m/s2 (0, 45 Maa raskuskiirendust) · paokiirus: 5, 0 km/s (0, 45 Maa paokiirust 3. 5. Jupiter
Phobose pinnal on palju kraatreid, neist suurima, Stickney kraatri, põhjustas meteoriit, mis oleks äärepealt Phobose purustanud.[12] Deimose avastas Asaph Hall 12. augustil 1877. aastal. Deimose nimi tuleneb kreeka mütoloogiast Deimose (Dread), Deimos oli ka Marsi poeg. Nii Phobose kui ka Deimose nime pakkus välja Henry Madan(1838-1901). Ta võttis need Homerose eeposest ,,Ilias", kus Ares lõi Dread'i(Deimos) ja Fear'i(Phobos). Mõlemal, nii Phobosel kui Deimosel on väga ringikujulised orbiidid.[11] Deimos[11] Phobos[12] 10 Galileo kuud Galileo kuud on neli Jupiteri suurimat kuud, mille Galileo Galilei avastas jaanuaris 1610. aastal. Nende nimed tulenevad Zeusi armukeste nimedest: Io, Europa, Ganymedes ja Callisto.
Phobosel on aga veel ka piklikud vaod. Nad paiknevad üheskoos, kattes üle poole kuu pinnast. Nende pikkus ulatub kümnetesse kilomeetritesse, laius on 100-200 meetrit ja sügavus 20-90 meetrit. Vagude päritolu on siiani ebaselge. Ka Phobose ja Deimose elulugu pole teada, nad võivad olla nii Marsi poolt haaratud asteroidid kui ka endisaegse Marsi rõnga jäänukid. Nii oma kujult kui ka suuruselt meenutavad nad rohkem asteroide, kui korralikke kuusid: Phobose läbimõõt on 14 km, Deimosel 8 km. Kaugus Marsist on Phobosel 9000 km ja Deimosel 23000 km. Ümber Marsi teevad nad tiiru vastavalt 7 tunni ja 39 minutiga ja 1 päeva 6 tunni ja 21 minutiga. (6) 16 3.5 Gaasiline hiid Jupiter Joonis 10. Jupiter Pärast Marssi tuleb Päikesesüsteemis tükk tühja maad ja siis algab suurte planeetide piirkond. Jupiter (vt Joonis 10) on neist esimene ja ka suurim
annaabi.ee 
