Huumus on tekkinud väga pika aja jooksul mullas elavate bakterite ja seente kaasabil samuti ka taime- ja loomajäänuste kõdunemisel. Huumus on seega tekkinud lihtsamatest orgaanilistest ainetest sünteesiprotsesside tagajärjel.Huumus on tihedalt seotud mulla mineraalosaga. Huumus on happelise iseloomuga. Mida suurem on mulla viljakus, seda suurem on taimkatte poduktiivsus ning tagasimõju mullale. 37. Protsessid, mis kahjustavad muldi ja põhjustavad nende degradeerimist (halvenemist). *saastumine pestitsiidide ja üleväetamisega (nitraatide ja fosfaatidega), negatiivne mõju mullaelustikule *orgaanilise aine erosioon ning kadu *pinnase kokkusurumine(tihenemine) raskete masinate poolt *muldade hapestumine happevihmadega 38. Millest koosneb mulla tahke osa (mineraalaine, orgaaniline aine), vedel osa (mulla vesi) ja gaasiline komponent? Tahke- mineraalsetest ja orgaanilistest ainetest. Mineraalsed ained pärinevad lähtekivimist, millel muld baseerub
partiklite kokkupanemist ja nende kokkupanemise lõpuleviimiseks ei jätku piisavalt gag- valku- tulemuseks on poolikud virionid. Gag- decapping aktiivsus. L-A viiruse gag- valgud moodustavad in-vitro kovalentseid sidemeid suvaliste capeeritud mRNA-dega. On näidatud , et raku mRNA-de dekapeerimine kujutab endast mehhanismi, millega viirus väldib omaendma mitte capeeritud mRNA-de degradeerimist raku ensüümide poolt. Mehhanism ise seisneb selles, et viirus tekitab hulgaliselt mittekapeeritud raku mRNA-sid , mille hulka viirus-spetsiifiline mRNA “ära kaob”. L-A replikatsioon =negatiivse RNa-de süntees Nagu ka teistel dsRNA viirustel , toimub L-A genoomi replikatsioon ainult moodustunud kapsiidides- rakust on vajalikud ainult substraadid (NTP-d). Replikatsiooni teostav RdRp on väga spetsiifline- see replitseerib ainult L-A ja tema satelliit- RNA-sid
stabiliseerib mRNA-d. UTR moodustab 3 juuksenõelastruktuuri. Stabiliseeriva toime seisukohalt on oluline, et nende ette ei jääks üksikahelalist ala. mRNA-d stabiliseerivad ka molekuli 3' otsas mittetransleeritavasse alasse jäävad juuksenõelastruktuurid. Arvatakse, et eksonukleaaside kinnitumiseks 3' otsale on vaja üksikahelalist ala vahetult molekuli otsas. Lisaks võib mRNA 3' otsast sissepoole jääv sekundaarstruktuur nii stabiilne olla, et takistab eksonukleaasil mRNA edasist degradeerimist. REP järjestused REP Repetitive Extragenic palindromic sequences, võivad mood sekundaarstre. Pakinevad geenide vahel. Kui moodustub vahetult geeni lõpus siis võiks kaitsta 3' 5' degradeerimise eest. Osadel juhtudel on näidatud, et mRNA-d 3´otsast stabiliseeriva toimega REP järjestuses. Translatsioon RBS-i maskeeriv sekundaarstruktuur tekib mRNA enda järjestuse baasil. mRNA translatsiooni
järjestus on erinev, kuid sekundaarstruktuur sarnane. Kõik nad stabiliseerivad E. coli's mRNA-d. mRNA-d stabiliseerivad ka molekuli 3' otsas mittetransleeritavasse alasse jäävad juuksenõelastruktuurid. Arvatakse, et eksonukleaaside kinnitumiseks 3' otsale on vaja üksikahelalist ala vahetult molekuli otsas. Lisaks võib mRNA 3' otsast sissepoole jääv sekundaarstruktuur nii stabiilne olla, et takistab eksonukleaasil mRNA edasist degradeerimist. 16 REP järjestused REP järjestused on lühend inglisekeelsest terminist "Repetitive extragenic palindromic sequences". Need on kõrgelt konserveerunud pöördkordusjärjestused, mis võivad mRNA-s olla aluseks juuksenõelastruktuuride moodustumisele. E. coli genoomis on REP järjestusi 500 - 1000 koopiat (1% genoomist). mRNA-dest sisaldab REP järjestusi 25%. Enamasti asuvad nad geenidevahelistes alades.
annaabi.ee 
