dikteerida maailmas sündivat ja andis põhjenduse paljudele tolleaegsetele avastustele. Sel ajal usuti, et inimene on saamas maailma peremeheks ning inimkonna saavutused tundusid igaveste ja pöördumatutena. Kas tegelikkuses on need uskumused ennast tõestanud? Kas tõesti baseeruvad ka tänapäeva teadused ja üldised väärtushinnangud just Euroopas 20. sajandi alguses tekkinud tõekspidamistel? Darvinistliku evolutsiooniteooria kohaselt võis inimkond degenereeruda ning see tekitas osades inimestes pessimistlikke meeleolusid. See avaldus omakorda antisemitismi tugevnemises Euroopa eri paigus: Viinis, Pariisis, Peterburis ja ka mujal. Pandi alus geneetikale kui teooriale ja avastati organismis pärilike omaduste materiaalsed kandjad. Neid mõlemaid avastusi kasutasid hiljem suurjuhid, Hitler ja Stalin, et luua üliinimest, mis neil paraku ei õnnestunud. See kõik pani aga aluse
millegi muu kaasnevaga. asja uuritakse. Aga vastates küsimusele, et miks kõik mürgised pole, ei tohi muidugi ära unustada koevolutsiooni toimumist (vt vastav loeng). Kui saaklooma populatsioon evolutsioonerub tugevama keemilise kaitse suunas, käivitub kiskja populatsioonis evolutsioon saaklooma "keemiliselt üle kavaldamaks", kui see õnnestub, pole saakloomal oma keemilisest kaitsest enam kasu ja see võib evolutsiooniliselt degenereeruda. Keemilise kaitse evolutsiooni seletamisel ilmneb huvitav probleem - keemiline kaitstus enamasti ei päästa selle isendi elu, keda maitstes kiskja saaklooma kaitstusest teada sai. Toksilist või ärritavat ainet saab kiskja keelele siis, kui ta mürgise putuka juba katki on hammustanud! Kuidas siis sai keemiline kaitse evolutsioneeruda, kui ta ei tõstnud selle isendi kohasust, kellel vastav tunnus ilmnes? Oht seletada rühmavalikuga, kuid ärgem seda tehkem! Vähemalt üks tõsiselt
Tekib sünkroonia (e. süsteemi, strukturaalsest vaatepunktist) ja diakroonia (demograafiline areng selles antud) konflikt, mis puudutab ka keelt. Keel on aga suhteliselt hästi kaitstud oma kommunikatiivse funktsiooni tõttu, seega allub keel demograafilistele muutustele ainult teatud piires. Aga kuna uuritavad mõistesüsteemid ei ole suhtlemis- vaid mõtlemisvahendid, on nad diakroonia poolt mõjutatavad. Kuna mõtlemine on astmeline, võib mõtlemisviis kergesti degenereeruda mäletamisviisiks. (Mäletamine nõuab vähem vaeva kui mõtlemine, see omakorda vähem vaeva kui suhtlemine.) Järelikult on totemistlike süsteemide sünkroonilised struktuurid on diakrooniliste mõjude poolt haavatavad. Samas on nendel süsteemidel mitu erineva tundlikkusastmega mõõdet. Müüdid ja riitused on inertsed , need hoiavad muutusi kaudselt tagasi, püüdes taastada algset tasakaalu. Demograafilise arengu toime
3539 1 200st 1 100st 4044 1 65st 1 25st 4549 1 25st 1 15st Miks vanematel naistel on tõenäosus suurem? Naisel tekivad munarakud ainult kord elus (juba prenataalsel perioodil) ja seetõttu nad väsivad ning võivad degenereeruda. Samas võivad munarakud 227 saada kahjustada ka keskkonna mõjul. 228 Kasutatud ja kasulikku materjali NB! Kõik ajakirjas „Pere ja Kodu“ arenguteemal kirjutatu ning „Pere ja Kodu“ eriväljaanded „Beebi“, „Väikelaps“, „Koolieelik“, „Teismeline“ 1. Arengupsühholoogia1 (koost. S.Pree). 2000/2007, vt. www.zone
annaabi.ee 
