Konstruktsioonide elemendid taluvad töös mitmesuguseid koormusi ja siit tulenevad nõuded: 1. olema tugevad taluma purunemata koormusi; 2. olema jäigad töötama liigselt deformeerumata; 3. olema stabiilsed töötama stabiilses tasakaalus olevana; 4. olema ökonoomsed küllaldase tugevuse, jäikuse ja stabiilsuse korral väike materjali kulu. Selliste vastuoluliste nõuete täitmiseks tehakse arvutusi, mille metoodikat esitab tugevusõpetus. Tugevusõpetuse objektiks on välisjõudude rakendamisel tekkivad lisajõud, mis põhjustavad konstruktsiooni kuju ja mõõtmete muutuse ning ka purunemise. Kuna me kasutame
kõvadus,- mulla võime osakesi koos hoida kui välisjõud kimbutavad kõvaduspiir, - väikseim surve mille juures mulla osakesed purunevad plastilisusindeks, - näitaja mulla küpsus, - mulla seisund kus absoluutselt kõik näitajad on parimas seisus harimiseks eriveotakistus, - künniviilu lahtilõikamiseks, ümberpööramiseks ja hõõrdumise ületamiseks kuluva jõu suhe mulla ristläbilõikega kandevõime, - max koormus mida muld suudab taluda ilma deformeerumata struktuursus, - mulla omadus pudeneda erineva suuruse ja kujuga sõmerateks mulla niiskusreziim, - hindab vee kvalitatiivseid näitajaid: liikuvus, omastatavus põuakartlikud mullad, - kerge lõimis, palju korest, väike veemahutavus parasniisked mullad, - suur veemahutavus, liivsavi, taimedele hea varustatus ajutuselt liigniisked mullad, - soostunud, ajutine liigne vesi , gleistumine kestvalt liigniisked mullad, - glei ja soo mullad, põhjavesi mullaprofiilis,
Üldiselt on hakatud lennukites aina vähem terast kasutama, et lennukit kergemaks saada. Legereerivateks elementideks on Cr ja Mo. Pilt 3 lennuki terasest raam 6 2.3 Titaanium Titaaniumi põhilised omadused on tema kõrge tõmbetugevus, kõrge vastupidavus korrosioonile, kõrge väsimustugevus, pragude suhtes väga vastupidav ja kannatab mõõdukalt kõrgeid temperatuure ilma deformeerumata. Titaanium sulam alumiiniumi, zirconiumi, vanaadiumi ja teiste elementidega leiab kasutust paljudes kriitilistes struktuuriosades, näiteks tulemüüris, telikutes, väljalaskesüsteemides ja hüdrosüsteemides. 2/3 kogu toodetud titaaniumist kasutatakse lennuki mootorites ja raamides. Näiteks kasutatakse Boeing 777 tootmisel 59tonni titaaniumi, Boeing 747 tootmisel 45 tonni, Boeing 737 tootmisel 18 tonni, Airbus A340 tootmisel 32 tonni, Airbus A330
kuidas 1.13. Milles seisneb Saint-Venant'i printsiip ? Koormuse rakenduskohast küllalt väliskoormuste kombinatsioon mõjutab materjali siseolukorda kaugel ei sõltu koormusolukord koormuse rakendamise viisist. 2.13. Selgitage jõu mõju sõltumatuse printsiipi! *Lisatud koormusest 1.14. Mis on materjali tugevus? detaili võime purunemata (plastselt põhjustatud sisejõu ja deformatsiooni muutused ei sõltu konstruktsioonile deformeerumata) taluda koormusi. (selle elemendile, detailile) varem rakendatud koormusest. 1.15. Mis on materjali jäikus? detaili võime vastu panna deformatsioonidele 2.14. Milleks vajatakse lõikemeetodit? sisejõu väärtuse saab leida selle osa (kuju muutustele) tasakaalutingimus(t)est. 1.16. Kuidas määratakse materjalide tugevus ja jäikusparameetrid? = katseliselt 2.15
12. Milleks on vaja koormusi taandada? Et lihtsustada ja hõlbustada arvutusi. Koormuste taandamisel (Saint-Venant'i printsiibi kasutamisel) peab olema ettevaatlik (et taandamisel ei kaoks süsteemi olulised omadused). 13. Milles seisneb Saint-Venant'i printsiip? Koormuse rakenduskohast küllalt kaugel ei sõltu koormusolukord koormuse rakendamise viisist. 14. Mis on materjali tugevus? Tugevus - detaili võime purunemata (plastselt deformeerumata) taluda koormusi. 15. Mis on materjali jäikus? Jäikus = detaili võime vastu panna deformatsioonidele (kuju muutustele) 16. Kuidas määratakse materjalide tugevus ja jäikusparameetrid? Materjalide tugevus- ja jäikusparameetrid on määratud katseliselt (teimimisega) 17. Milles seisneb Hooke'i seadus? Traadi pikenemine l on materjali elastse käitumise piirides - võrdeline selleks vajaliku tõmbejõuga F ning algpikkusega l , pöördvõrdeline traadi ristlõike pindalaga A. 18
1.6. Kirjeldage dünaamilist koormust! Dünaamiline koormus = muutub ajas kiiresti (või inertsikoormus) 1.7. Milleks on vaja koormusi taandada? Teada on detailile mõjuvad tegelikud koormused (alati ruum ja/või pindkoormused). Vaja on tegelikke koormusi maksimaalselt taandada joon ja/või üksikkoormusteks (s.t. lihtsustada, et hõlbustada arvutusi). 1.8. Mis on materjali tugevus? Tugevus = detaili võime purunemata (plastselt deformeerumata) taluda koormusi 1.9. Mis on materjali jäikus? Jäikus = detaili võime vastu panna deformatsioonidele (kuju muutustele) 1.10. Kuidas määratakse materjalide tugevus ja jäikusparameetrid? Materjalide tugevus ja jäikusparameetrid on määratud katseliselt (teimimisega): · tõmbeteimiga saadakse tõmbediagramm; · väändeteimiga saadakse väändediagramm; · kasutatakse ka muid teime (surveteim, paindeteim, väsimusteim, jne.). 1.11. Milles seisneb Hooke
(et taandamisel ei kaoks süsteemi olulised omadused) 1.4. Konstruktsioon ja selle materjalid 1.4.1 Materjali tugevus ja jäikus Materjali omadustest sõltuvad detaili tugevus ja jäikus Tugevus = detaili võime purunemata Jäikus = detaili võime vastu panna (plastselt deformeerumata) taluda koormusi deformatsioonidele (kuju muutustele) Materjalide tugevus- ja jäikusparameetrid on määratud katseliselt (teimimisega): · tõmbeteimiga saadakse tõmbediagramm; · väändeteimiga saadakse väändediagramm; · kasutatakse ka muid teime (surveteim, paindeteim, väsimusteim, jne.). 1.4.2. Hooke'i seadus ja algmõõtmete printsiip
annaabi.ee 
