paranemiseks. Stagnatsiooniaeg Pärast Nikita Hrustsovi ametipostidelt lükkamist tõsteti riigi etteotsa Leonid Breznev. Majandus läks taas üleliiduliste ministeeriumide kätte. Eesti aga oskas oma ressursse ära kasutada ning kasumi tootmine kasvas aina. Eestiti toodi näitena sotsialismi tõhususest. See aga ei tähendanud inimeste elukvaliteedi tõsusu, just vastupidi. Inimesed tüdisid suurest töötamisest, elu läks aina defitsiitsemaks. Breznevi majandus ei arendanud tempot ja seega algas stagnatsiooniaeg-majanduse kasvu aeglustumine ning lõpuks üldse seiskumine. Läänes toimus samal ajal majanduslik revolutsioon, kuid NSV Liit ei suutnud sammu pidada ning jäi maha, millega kasvas veel enam raske olukord. Vohas must turg ja letialune äri. Eestlaste üleüldine meeleolu oli väga kurb. Endine lootus oli maha jäetud, kuigi sula-ajal olid noored olnud vägagi aktiivsed
..90%), kõrgeim on ta maagaasil (95%), madalaim aga biomassist saadud etanoolil (umbes 35%). Sisepõlemismootori kasutegur ulatub parimal tööreziimil 45%-ni, kuid võib auto linnasõidul olla vaid 10%. Hinna poolest on alternatiivkütused praegu umbes 1,5 kuni 6 korda bensiinist ja diislikütusest kallimad. Kui masstootmine ja tehnoloogia areneb, siis vahe väheneb. Kui maailma naftavarud vähenevad kriitilise piirini, tõuseb tõenäoliselt ka üha defitsiitsemaks muutuva nafta hind. Kütuse ökoloogilisi omadusi iseloomustavad peamiselt kütuse tootmises ja mootoris põlemisel moodustuvate toksiliste komponentide hulk ning kasvuhooneefekti põhjustava süsihappegaasi CO2, millest umbes 20% langeb maanteeliikluse arvele. Taimse päritoluga kütustel on see eelis, et süsihappegaas ringleb: põlemisel eralduv CO2 kasutatakse ära fotosünteesis, mille tulemusena saadakse kütuse põlemisel kuluvat hapnikku.
nii pinna- kui Samalpuhkekomplekse, ajal sanatooriume muutusid liha- jms. ja kogemust põhjavett. juurutada kogu NSV Liidus. Teiseks reostusallikaks ehitati mitme majandi oli piimatooted aina defitsiitsemaks, ühisjõul. tult arendatud tootmise üleforsseerimist ja müügikohustuste suurendamist. Samal ajal halvenes olukord poelettidel järjekindlalt. Tööstus Kui Eesti NSV ametliku statistika kohaselt suurenes aastail 1970-84 põllumajandustoodang 1,3 korda, siis tööstuses oli vastav näitaja 1,9. Teisisõnu ületas tööstustoodang ühe Kehra paberivabrik inimese kohta 1984. aastal Liidu kesk- mist 29% võrra. Ent see on äärmiselt
tulevikus. 1.46.2 Kogupakkumise kõver Kogupakkumise kõver jaguneb kaheks osaks. Horisontaalset lõiku nimetatakse Keynesi sektoriks. Selles sektoris, alustades liikumist punktist A, asub majandus kaugel potentsiaalsest tootmismahust. Vabad tootmisressursid ja kõrge tööpuudus võimaldavad nõudmise kasvades suurendada tootmist ja tööhõivet, säilitades algset hinnataset H. Mida lähemale jõuab tootmine potentsiaalsele tootmismahu tasandile Q, seda defitsiitsemaks muutuvad kõik tootmistegurid, nõudmine ületab pakkumise. Hinnad hakkavad tõusma ja turutasakaal nihkub kõrgemale hinnatasemele H1. Ületades potentsiaalse tootmismahu, muutub kogupakkumise kõver vertikaalseks. Seda osa nimetatakse kogupakkumise kõvera klassikaliseks sektoriks. Kuna majandus juba asub täishõivetasakaalus, on tootmisressursside juurdesaamine tootmise laiendamiseks raskendatud kui mitte võimatu. Edasine nõudmise
annaabi.ee 
