Füüsika iseloomustab töötempot nagu võimsus. Kui tööd ei tehta ühtlases tempos,võrdub see suhe keskmise võimsusega.Võimsuse definitsioonist järeldub,et võimsusühikuks on 1N*m/1 s=1J/s.Võimsust 1 dzaul sekundis nimetatakse vatiks : 1J/s=1W. kW*h(kilovatt-tund)=1kW*1h=1kW*3600s=3,6 MJ(megadzauli) on energiaühik.Elektrienergiat mõõdetakse enamasti kilovatt-tundides(kW*h),mootorite võimsust aga kilovattides(kW) . Võimsus on seotud keha kiirusega.See selgub,kui anda definitsioonvalemile teine kuju: P=A/t=Fs/t=F*s/t=Fv. 1.3.3.Energiajäävuse seadus -mehaaniliselt isoleeritud süsteem Energiaülekandel soojuse või (hõõrdejõudude) töö vormis tõuseb keha temperatuur. Et hõõrdumisega seotud nähtuses energiat ei teki ega kao,tegi kindlaks saksa arst Robert Mayer (1814-1878).Ta avastas 1842.a ka üldise energia jäävuse seaduse,mis tundus tema kaasaegsetele pöörase ideena. Energia iseloomustab keha võimet teha tööd E=T+U E=const dT+dU=0 U=mgh
Füüsika iseloomustab töötempot nagu võimsus. Kui tööd ei tehta ühtlases tempos,võrdub see suhe keskmise võimsusega.Võimsuse definitsioonist järeldub,et võimsusühikuks on 1N*m/1 s=1J/s.Võimsust 1 dzaul sekundis nimetatakse vatiks : 1J/s=1W. kW*h(kilovatttund)=1kW*1h=1kW*3600s=3,6 MJ(megadzauli) on energiaühik.Elektrienergiat mõõdetakse enamasti kilovatttundides(kW*h),mootorite võimsust aga kilovattides(kW) . Võimsus on seotud keha kiirusega.See selgub,kui anda definitsioonvalemile teine kuju: P=A/t=Fs/t=F*s/t=Fv. 1.3.3.Energiajäävuse seadus mehaaniliselt isoleeritud süsteem Energiaülekandel soojuse või (hõõrdejõudude) töö vormis tõuseb keha temperatuur. Et hõõrdumisega seotud nähtuses energiat ei teki ega kao,tegi kindlaks saksa arst Robert Mayer (18141878).Ta avastas 1842.a ka üldise energia jäävuse seaduse,mis tundus tema kaasaegsetele pöörase ideena. Energia iseloomustab keha võimet teha tööd E=T+U E=const
energiadeformatsiooni potentsiaalse energia MJ(megadzauli) on dU kui deformatsiooni suurus on x energiaühik.Elektrienergiat mõõdetakse enamasti kilovatt-tundides(kW*h),mootorite A=dU=ESx ²/2l=kx ²/2 võimsust aga kilovattides(kW) . Elastsusjõu töö on alati negatiivne,ka Võimsus on seotud keha kiirusega.See survedeformatsioonil,sest deformatsioon ja selgub,kui anda definitsioonvalemile teine elastsusjõud on omavahel vastassuunalised. kuju: 1.3.2.Võimsus P=A/t=Fs/t=F*s/t=Fv. -skalaarne suurus,mis võrdub ajaühikus tehtud tööga , võimsus, töö, aja muut N=dA/dt=f¯*dS¯/dt=f(s-all)*dS/dt 1.3.3.Energiajäävuse seadus väljendab massi ja energia ekvivalentsus
Teeme eelnevalt kaks lihtsustavat oletust. Esiteks – olgu anum täidetud ainult ühte liiki gaasiga, s.t. kõigi gaasimolekulide mass olgu ühesugune. Teiseks – ehkki gaasimolekulide liiguvad erinevate kiirustega, võtame kasutusele nende keskmise kiiruse v . Olgu anuma seina pindala S. Sellele pinnale gaasi poolt avaldatav rõhk avaldub vastavalt rõhu definitsioonvalemile (3.4) seinale mõjuva summaarse rõhumisjõu mooduli F ja seina pindala S jagatisena. F p . S Arvestame veel, et vastavalt Newtoni teise seaduse üldkujule (5.8) võrdub see rõhumisjõud seinale gaasimolekulide põrgete tõttu ajaühikus edasiantava impulsiga. vx vy v y
annaabi.ee 
