Kui jah, siis on narratiividel üksnes sekundaarne roll - nad üksnes avaldavad seda, mis nagunii juba on toimumas 4. loeng: Esteetiline hoiak I 1. Võrrelge hoiaku mõistet psühholoogias/sotsioloogias ja esteetikas. E-hoiak- teatud viis objektide kogemiseks Psühholoogias/sotsioloogias hoiak- pos., neg., neutr. suhtumine millesegi 2. Selgitage millistele küsimustele peaks E-hoiaku teooria vastuse andma. (Täielik) E-hoiaku teooria sisaldab reeglina vastuseid neljale küsimusele: 1.Definitsioonilisele (mis?) 2.Ontoloogilisele (mille suhtes?) 3.Normatiivsele (miks?) 4.Ajaloolisele (millal?) 3. Selgitage (oma näidetega) E-hoiaku erinevust mitte-esteetilistest hoiakutest. Kuidas erineb teistest hoiakutest ? 1)Otstarbe kaudu – kogemine ilma edasise eesmärgita 2)Tähelepanu kaudu – tähelepanu asja kvalitatiivsele individuaalsusele 3)Uskumise kaudu – objekti eksistents pole oluline 4)Semiootiliselt – objekt ei funktsioneeri märgina 5)Mõistelise kaudu – mõisteta kaemine
Näoga kunstiajaloo poole olles muundub narratiivne teooria kunstiajalooks või kunstisotsioloogiaks. IV. Esteetiline hoiak I 1. Võrrelge hoiaku mõistet psühholoogias/sotsioloogias ja esteetikas. Esteetikas on see hoiak, mis on teatud viis objektide kogemiseks. Psühholoogias ja sotsioloogias on hoiak +, -, 0 suhutmine/hinnang millessegi(hoiakuteraapia mõiste, suhtumise probleem). 2. Selgitage millistele küsimustele peaks E-hoiaku teooria vastuse andma. Definitsioonilisele(mis?) mis on esteetiline hoiak? Kuidas erineb teistest hoiakutest? E- hoiakut on iseloomustatud kui mitte-praktilist, mitte-tunnetuslikku, mitte-isiklikku. Palju saaks ammutada energiat(praktiline-majanduslik), miline on kivimite koostis(tunnetuslik- geoloogiline), kas lapsed ei jää laviini alla(isiklik-moraalne), vaatan vaatamise enese pärast(esteetiline). Ontoloogilisele(mille suhtes?) e-hoiaku objektid. On kolm liiki küsimusi: mille suhtes üldse saab võtta e-hoiaku
Esteetikas – teatud viis objektide kogemiseks Psühholoogias/sotsioloogias – suhtumine/hinnang millessegi (positiivne, negatiivne, neutraalne) 2. Selgitage millistele küsimustele peaks E-hoiaku teooria vastuse andma. E-hoiak ei ole tunne ega emotsioon (ta võib mõlemat esile kutsuda), vaid mingi nähtud, kuuldud, kombatud objekti tähelepanemise viis. Võtame tahtlikult sisse. Neljale küsimusele: 1. definitsioonilisele (mis?) – Mis on esteetiline hoiak? Kuidas erineb teistest hoiakutest? E-hoiakut on iseloomustatud kui „mitte-praktilist“, „mitte- tunnetuslikku“, „mitte-isiklikku“. 2. ontoloogilisele (mille suhtes?) – Käsitleb e-hoiaku objekte. Mille suhtes üldse saab võtta e-hoiaku? Mille suhtes võetakse e-hoiak? Mille suhtes peaks võtma e-hoiaku?
(Shusterman1995) 4. loeng: Esteetiline hoiak I 1. Võrrelge hoiaku mõistet psühholoogias/sotsioloogias ja esteetikas! Esteetikas: E-hoiak teatud viis objektide kogemiseks. Psühholoogias/sotsioloogias: hoiak on +,-,0 suhtumine / hinnang millessegi. Hoiakuteraapia mõiste;"ätituudiprobleem". 2. Millised on E-hoiaku teooria definitsioonilised küsimused? (Täielik) E-hoiaku teooria sisaldab reeglina vastuseid kolmele küsimusele: 1.Definitsioonilisele (mis?) 2.Ontoloogilisele (mille suhtes?) 3.Normatiivsele (miks?) 4.Ajaloolisele (millal?) 3. Iseloomustage E-hoiaku ja E-kogemuse vahekorda! Esteetiline kogemus (2 peamist konseptsiooni) objekti huvitu kogemine objekti kogemise enda pärast, ilma mingisuguste edasiste eesmärkideta (isiklik, erootiline, majanduslik); esteetiliste omaduste (ühtsus, harmoonia, tasakaalustatud jms) kogemine. Esteetiline kogemus on ka omaette vaidlusteema väljaspool kunsti defineerimise küsimust
annaabi.ee 
