Sugu – kuuluvus (või nt taimetoitlane on OLEND, kes...) Liigierisus – omadus, mis konkreetsele liigile omandatakse, mis eristab neid teiste sarnaste liikide hulgast. Kajastab liigi põhilisi tunnuseid. Kas liigierisus on olemuslik tunnus v ei. Vaieldav, kui defineeritaval on veel olemuslikke PÕHitunnuseid. Reeglid: 5 Adekvaatsus – peab hõlmama täpselt kogu termini mahu, ristuvus – kui kahe termini mahus on ühiseid objekte, aga kummagil on eraldi veel lisaks objekte. Kui mingi osa defineeritavast jääb välja Ringi puudumine – terminit ei tohi määratleda sellise termini kaudu, mis ise on arusaadav ainult määratletava termini kaudu Selgus – ühetähenduslik Jaatavus – jaatav/eitav lause Definitsioon – korrektne/mitte MUNA ON KANA ELU VARANE STAADIUM Dfd: muna Dfn: kana elu varane staadium Liik: muna Sugu: kana elu Liigierisus: varane staadium Liigierisuse olulisus: jah Adekvaatsus: ei Ringi puudumine: jah Selgus: ei Jaatavus: jah Korrektne: ei 1.2
Arutlemise põhivõtted: Analüüs on nähtusete liigendamine osaks. Vaadeldakse osadevahelisi suhteid, nende seost tervikuna. Analüüsimisel liigutakse üldiselt detailidele. See peab olema süsteemne ja objektiivne, järeldusi ei tohi teha hoiakute ja tunnete ajel. Illustreerimine näidetega aitab mõista mingi nähtuse olemust ja teeb teksti huvitavamaks. Definitsiooniga avatakse mõiste sisu, mille määratlemiseks läheb vaja teatud hulka tunnuseid ning defineeritavast mõistest laiemat mõistet. Klassifikatsioon on nähtuste jagamine rühmadesse. Rühmitada ei saa nähtusi, mis kuuluvad eri valdkondadesse ja millel puudub ühine liigitusalus. Võrdlemine on tundmatute nähtuste avamine tuntute kaudu. Lõik Teksti põhiüksus on lõik, millel on nii sisulised kui ka vormilised tunnused. Suureosa lõigust moodustavad nn sisulõigud, millel põhineb kirjandi teema arendus. Lõik on teksti tervikosa
selle muljepilt. 2. Illustreerimine näiteid on vaja arutlemisel selleks, et iseloomustada üldist läbi üksiku. Näide peab konkretiseerima väidet või nähtust, mille juurde ta kuulub. Arutluses ei tohi näidetega liialdada, neid peab olema just nii palju, kui läheb vaja probleemi mõistmiseks. 3. Defineerimine definitsiooniga saab avada loogiliselt ja täpselt mõiste sisu. Definitsioon peab alati sisaldama määratlemiseks vajaliku tunnuste hulga ja defineeritavast mõistest laiemat mõistet, mille alla esimene mahuks. Defineerida tuleks mõisteid, mille puhul ollakse kindlad, et lugeja neid ei tunne. 4. Klassifitseerimine põhineb nähtuste jagamisel rühmadesse. Tavaliselt saab nähtusi liigitada mitmelt aluselt: see sõltub kirjutaja eesmärkidest. Lugeja peab alati teadma, millest kirjutaja lähtub. 5. Võrdlemine võrdlus on kõige tavalisem nähtuste avamise võte. See põhineb tundmatu nähtuse avamisel tuntu abil
selle muljepilt. 2.Illustreerimine näiteid on vaja arutlemisel selleks, et iseloomustada üldist läbi üksiku. Näide peab konkretiseerima väidet või nähtust, mille juurde ta kuulub. Arutluses ei tohi näidetega liialdada, neid peab olema just nii palju, kui läheb vaja probleemi mõistmiseks. 3.Defineerimine definitsiooniga saab avada loogiliselt ja täpselt mõiste sisu. Definitsioon peab alati sisaldama määratlemiseks vajaliku tunnuste hulga ja defineeritavast mõistest laiemat mõistet, mille alla esimene mahuks. Defineerida tuleks mõisteid, mille puhul ollakse kindlad, et lugeja neid ei tunne. 4.Klassifitseerimine põhineb nähtuste jagamisel rühmadesse. Tavaliselt saab nähtusi liigitada mitmelt aluselt: see sõltub kirjutaja eesmärkidest. Lugeja peab alati teadma, millest kirjutaja lähtub. 5.Võrdlemine võrdlus on kõige tavalisem nähtuste avamise võte. See põhineb tundmatu nähtuse avamisel tuntu abil
põhitunnuste kaudu. Mõiste sisu edastamiseks kasutatakse ka teisi mooduseid
(kirjeldus, iseloomustus, võrdlus jt.), kuid defineerimine on kõige täpsem
teoreetilises mõtlemises kasutatav formuleering.
Defineerimise olemuse avamine on võimalik mõistete defineeritav ja
defineeriv abil. Defineeritav (lühend: Dfd) on mõiste, mille sisu
avatakse.Defineeriva (lühend: Dfn) moodustavad klassi- ja liigierisuse tunnused,
mis iseloomustavad liigi sisu. Seega, definitsioon koosneb defineeritavast, milleks
on liik ja defineerivast, mille moodustavad klassitunnus ja liigierisuse tunnus.
Definitsiooni korrektsust aitavad tagavad Aristotelese formuleeritud reeglid.
1. reegel: Definitsioon peab olema tasakaalus (Dfd=Dfn). Tasakaal on
rikutud, kui üks pooltest on suurem kui teine (Dfd>Dfn; Dfd
annaabi.ee 
