öelda,et inimene kellel on raha,on ka rõõmus? Mina oma viimase kahe eluaastakese jooksul olen kogenud hulgatumal määral rõõmsust. Kuid ka kurbust,samas eks nad käsikäes ju käigi. Ning alati pärast vihma sajab päike. Olen väga õnnelik ja rõõmus oma pere üle,keda ma oman. Kuid südame põhjakeses tunnen ka kurbust et pole neile piisavalt aega saanud pühendada. Elu on kiire. Alati kui hakkan kiirustama rabistama, läheb nagunii kõik aia taha ja tuleb alustada uuesti. Siinkohal defineeriksin,et minujaoks on inimene rõõmus siis,kui tal on aega. Aega olla,elada,aega nutta,naerda,aega leinata ja aega tantsida. Kurb olles katsun teinekord hoopis rõõmustada,rõõmustan,sest tean,et sain nendest inimestest targemaks,kes kunagi ei kurvasta. Kurvana olles inimene mõtleb teisi mõtteid kui rõõmsana. Maailm muutub avaramaks,erinevalt neist inimestest kes lihtsalt ei oska või ei taha kunagi kurvastada. Inimesed kes oskavad vahel ka kurvastada,oskavad ka väikesi rõõme rohkem leida
KULTUUR JA MILLIST KULTUURI EELISTAVAD KUNDA ÜHISGÜMNAASIUMI GÜMNASISTID" SLAID 2. Põhjendus: Me tarbime iga päev kultuuri, ning tegeleme oma hobidega. Kultuur on elu üks osa ja iga üks meist on sellega seotud. Kuna elan väikeses linnas, siis otsustasin uurida millised on Kundas kultuuri tarbimise võimalused ja millist kultuuri tarbivad gümnasistid. Mind huvitas ka see, et kui palju tarbitakse massikultuuri ja kui palju tarbitakse eliitkultuuri. Siin kohal defineeriksin need mõisted ära ka.Massikultuur- Keskmise tarbija maitsele vastav kultuur. Eliitkultuur -kultuur, mis on mõistetav vaid kitsamale inimgrupile. SLAID 3. Eesmärk: Peamiseks eesmärgiks oli teada saada, et millega tegelevad Kunda gümnasistid vabal ajal ja kas Kunda linn pakub neile seda, millega nad tegeleda tahaksid. Seega oli üks eesmärkidest ka teada saada ,et kui mitu gümnasisti peab oma hobidega tegelemiseks sõitma Kundast kaugemale. SLAID 4
Kahetsus on kõige kasutum asi. ,,Kahetsus on kõige kasutum asi maailmas. Midagi ei saa tagasi tuua, midagi ei saa heaks teha. Muidu oleksime kõik pühakud. Elul polnud kavatsust meid täiuslikuks teha. Täiuslik kuulub muuseumi." Nii kõlab Erich Maria Remarque tsitaat. See on ilmselt kõige parem definitsioon mõistele ,,kahetsus." Erinevalt Remarquest, defineeriksin mina kahetsust pigem tunde kui asjana, sest tal pole materiaalset väärtust. See on tunne, mis ajapikku kaob, kuid teatud ajal võib tekitada kurva meeleolu. Aga nagu enne öeldud siis miskit ei saa tagasi tuua. Keegi ei tule tagasi. See on nagu läbielatud tund, mis iial ei kordu. Miski ei pöördu tagasi, miski ei taastu. Mitte miski. Meile on antud aeg, et elada ja õppida. Inimesed teevad vigu ja kahetsevad, kuid kas sellel on mõtet? Kahetsemine ei anna meile midagi
lühiarutlustest võin läbi oma subjektiivse arusaama (kõver)prisma välja lugeda üht- teist autorite suhtumisest objektiivse teadmise olemasolusse . Järgnevalt üritan välja tuua oma arusaama sellest, kas üksikinimene, subjekt, teadvus on võimeline tajuma välismaailma või teist subjekti objektiivselt? Kas objektiivsus, vaatlejast sõltumatu tõesus, üldse eksisteerib? Kas igasugune usk objektiivsusesse, absoluutsesse õigsusesse võiks olla lahti mõtestatav religioonina? Defineeriksin kõigepealt, mida tähendavad teemat moodustavad sõnad minu jaoks: teadmine ~ tõde mingi reaalsuses eksisteeriv või inimese (teadvuses) pesitsevates emotsioonides leiduv nähtus, omadus, objekt, seos vms. objektiivne mitte sõltuv mõtlejast (teadvusest / inimesest), tema emotsioonidest, eelnevatest empiirilistest segajatest, taju ebatäiuslikkusest.. seega maailma ja reaalsuse kohta käiva teadmise juhtum, mis kehtib absoluutselt ja mille olemasolu
toodetud ideede hinda) ja kuidas see hind kujuneb? Sellest laulust ma enda peas lahti ei saanudki, pidin ta ära kuulama. Hindamisel võiks minu arvates lähtuda sellest, et hinnangu andmine on protsess, mille käigus hinnatavat objekti võrreldakse hindava subjekti poolt kehtestatud väärtuste skaalaga, tegemist on alati subjektiivse tegevusega (eksimine on inimlik), skaala on ajas muutuv. Loomulikult ei tohiks unustada, et hindamine on juhtimisprotsessi osa. Sellest tulenevalt tulenevalt defineeriksin ma hindamist järgnevalt: ,,Hindamine on hinnangu andmine teisele subjektile vastavas vääruse skaalas". Teine faktor, mis hindamises rolli mängib on hinnatav(ad), praeguses kontekstis, konkreetsuse huvides võtan vaadeldavaks ja näidete toomisel käsitletavaks müügipersonaliks XXXX Selveri klienditeenindajad (kassapidaja, infoteenindaja). Müügipersonal on ise kui kategooria ja klienditeenindajad on müügipersonali alaliik, kes fikseerib müügi.
tänapäevase Pussy Riot´iga, kes paraku oma appikarjeks/palveks ei valinud Duchamp´i moel suhteliselt turvalist ja neutraalset näitusesaali, vaid koha, kus kehtivad traditsioonid muutsid bändi tegevuse paljude usklike sügavaimate religioossete tunnete solvajaks ja bänd blokeeris seetõttu ise oma sõnumi. 3 Kristlik muusika Kristlikku muusikat defineeriksin kui muusikat, mis väljendab kas isiklikku või ühiskondlikku (koguduslikku) uskumust kristlusesse ja võttes appi tsitaadi Hugo Lepnurmelt, lisaksin kitsama definitsiooni: ,,Kristliku kiriku muusika saamislugu on õieti liturgia kujunemise lugu." Kui aga minna liturgiast kaugemale, võiks suhtuda kirikumuusikasse kui ühte kristliku muusika alajaotusse. Saab ju kristlikku muusikat esitada kasvõi suupilli saatel, näiteks
annaabi.ee 
