346 Võttes sellest kõigest malli, võiksime matemaatiliselt defineerida, et integraal tähendab just seda, et jagame ajavahemiku järjest rohkemateks osadeks, valime alati pisikeste ajavahemike otspunktid ning arvestame neid tee pikkuse leidmiseks. Integraali saame piirprotsessis, kus tormab lõpmatusse. integraal Sümbolite keelde tõlkides tähendaks see, et defineeriksime: . Ent stopp! Siin teeme kaks üsna suvalist valikut. Esiteks on suvaline see, et jagame kogu vahemiku võrdseteks tükkideks. Teiseks, miks peaksime muutu hindama just vahemiku parema otspunkti põhjal? Ühtegi väga head põhjust kummakski ei ole ja see peaks juba valvsaks tegema – kas me tegime õiged valikud? Kas teised valikud annaksid ikka sama integraali? Kas leidub mõni „õige” valik
Platon mõtles matemaatiliselt. Ta tegeles mõistetega, mis sai luua nii, et ei olnud vaja seostada neid loodusliku maailmaga. Kuid seevastu Aristoteles mõtles peaaegu nii nagu tänapäeval loodusteadlased. Ta põhines tajul, vaatlusel ja uurimisel. Platon ja Aristoteles arendasid selliseid tunnetusviise, millede olulisus on jäänud kestma tänapäevani. 21 4.2 Reaalsustaju Mis on üldse reaalsus? Kuidas me seda defineeriksime? Tegelikult aga väga lihtsalt. Reaalsus näitab kuidas mingisugused asjad tegelikult on või kuidas asjad tegelikult toimivad. Paljud psühholoogid on arvamusel, et inimesed ei näe asju nii nagu asjad tegelikult on, vaid inimesed näevad asju nii nagu nad ise on. Kuid reaalsus näitab tegelikkust. Nii toimib näiteks mustkunst ( illusionism ). Kui me teaksime kuidas illusionisti trikid tegelikult ( reaalselt ) toimuvad, siis pole enam trikk maagiline. Teadmatus loob üleloomuliku efekti
Platon mõtles matemaatiliselt. Ta 20 tegeles mõistetega, mis sai luua nii, et ei olnud vaja seostada neid loodusliku maailmaga. Kuid seevastu Aristoteles mõtles peaaegu nii nagu tänapäeval loodusteadlased. Ta põhines tajul, vaatlusel ja uurimisel. Platon ja Aristoteles arendasid selliseid tunnetusviise, millede olulisus on jäänud kestma tänapäevani. 4.2 Reaalsustaju Mis on üldse reaalsus? Kuidas me seda defineeriksime? Tegelikult aga väga lihtsalt. Reaalsus näitab kuidas mingisugused asjad tegelikult on või kuidas asjad tegelikult toimivad. Paljud psühholoogid on arvamusel, et inimesed ei näe asju nii nagu asjad tegelikult on, vaid inimesed näevad asju nii nagu nad ise on. Kuid reaalsus näitab tegelikkust. Nii toimib näiteks mustkunst ( illusionism ). Kui me teaksime kuidas illusionisti trikid tegelikult ( reaalselt ) toimuvad, siis pole enam trikk maagiline. Teadmatus loob üleloomuliku efekti
endast, kuid Aristoteles aga loodusliku maailma tajumisest. Platon mõtles matemaatiliselt. Ta tegeles mõistetega, mis sai luua nii, et ei olnud vaja seostada neid loodusliku maailmaga. Kuid seevastu Aristoteles mõtles peaaegu nii nagu tänapäeval loodusteadlased. Ta põhines tajul, vaatlusel ja uurimisel. Platon ja Aristoteles arendasid selliseid tunnetusviise, millede olulisus on jäänud kestma tänapäevani. 4.2 Reaalsustaju Mis on üldse reaalsus? Kuidas me seda defineeriksime? Tegelikult aga väga lihtsalt. Reaalsus näitab kuidas mingisugused asjad tegelikult on või kuidas asjad tegelikult toimivad. Paljud psühholoogid on arvamusel, et inimesed ei näe asju nii nagu asjad tegelikult on, vaid inimesed näevad asju nii nagu nad ise on. Kuid reaalsus näitab tegelikkust. Nii toimib näiteks mustkunst ( illusionism ). Kui me teaksime kuidas illusionisti trikid tegelikult ( reaalselt ) toimuvad, siis pole enam trikk maagiline. Teadmatus loob üleloomuliku efekti
annaabi.ee 
