Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"defibrillatsioon" - 5 õppematerjali

defibrillatsioon – vooluimpulsside juhtimine läbi südamelihase vatsakeste virvenduse ja kodade tahhükardia katkestamiseks
Stenokardiapatsiendi põetus
13
doc

Stenokardiapatsiendi põetus

· Vatsakeste tahhükardia ja vatsakeste fibrillatsioon, raviks kardioversioon ja lidokaiinravi · Verejooksud · Allergiline reaktsioon ­ raviks trombolüüsi lõpetamine ja anafülaktilise reaktsiooni ravi Rütmihäired Jälgimine ja põetus 1. Asüstoolia a. Elustamine 2. Vatsakeste fibrillatsioon (VF) a. Oht suurim esimeste tundide jooksul b. Viivitamatu defibrillatsioon c. Jätkuva ravina lidokaiinravi 3. Vatsakeste tahhükardia (VT) a. Esimese ööpäeva järel vatsakeste tahhükardia tekke oht väheneb, kui valu ei kesta ning patsiendil pole tekkinud vasaku vatsakese puudulikkust b. Lühiaegseid jälgitakse ja ravitakse medikamentidega, pikaajalise korral valmistu kardioversiooniks 4. Siinustahhükardia a. Pulsisagedus üle 100/min b

Meditsiin → Sisehaigused
79 allalaadimist
Ohtlikud ventrikulaarsed rütmihäired
15
doc

Ohtlikud ventrikulaarsed rütmihäired

jälgida ning anda vajadusel beetablokatorid ja lidokaiini i/v aeglaselt EKG kontrolli all (Mäkijärvi jt 2010). 2. Äge ravi · Võimalusel digitaalisravi ja seerumi kaaliumikontsentratsiooni kontroll · Antiarütmikumid (ajmaliin jt) · Lidokaiin (äge MI-järgse VT korral) · Elektrokardioversioon lühinarkoosis (Harold 1999). 3. Põhihaiguse ravi Olulisim. Nt revaskulariseerimisabinõud MIC-i korral (Harold 1999). 4. Pulsita VT Kohene defibrillatsioon. 9 3. VATSAKESTE VIRVENDUS (VF) Vatsakese virvendus on hüperdünaamiline (hüpersüstoolne) vereringeseiskus vatsakesemüokardi koordineerimatute ebaefektiivsete kontraktsioonide ja südame minutimahu puudulikkuse tõttu. Surma põhjustav seisund (Herold 1999). EKG-s: arütmilised kõrgsageduslikud sinusoidsed lained (algul suuremamplituudiga, hiljem väikesed) sagedusega >300/min

Meditsiin → Sisehaigused
78 allalaadimist
INTENSIIVRAVIÕENDUSE KORDAMISKÜSIMUSED
28
docx

INTENSIIVRAVIÕENDUSE KORDAMISKÜSIMUSED

Vatsakeste monomorfne tahhükardia VF-il ja VT-l on kõikidest südameseiskuse vormidest parim prognoos, kui defibrilleeritakse võimalikult kiiresti ja kliinilise surma teket on märgatud (nähtud või kuuldud) ning kardiopulmonaarset elustamist alustatud otsekohe. Ravimitest Adrenaliin (ühekordne doos 1mg). Pärast kolme defibrillatsiooni korratakse doosi iga 3 minuti järel. Esmaabi VF ja pulsita kulgeva VT puhul: 1)massaaż,2) defibrillatsioon, intubatsioon, mehaaniline ventilatsioon 100% hapnikuga (ainult elustamise puhul kasutatakse 100% hapnikku,3) erakorralistes situatsioonides ka :uppumine, poomine ca 2 tundi võib anda puhast hapnikku),4) veenitee,5) ravimid. 1)massaaż 2) intubatsioon 3) mehaaniline ventilatsioon 100 % hapnikuga 4) veenitee 5) ravimid 6

Meditsiin → Õendus
190 allalaadimist
Meditsiin
5
docx

Meditsiin

haiglasisesele erakorralisele abile eelnevat astet. 1954 a demonstreeris J Elam esmakordselt, et elustamisvõtted on efektiivsed. Elustamisvõtted olid tuntud ka varasemalt, kuid ei olnud tõestatud, et need aitavad hoida käigus vereringet. Peatselt järgneb teine läbimurre. 1956 a publitseeritakse artikkel, kus P Zoll tõestab, et inimkehale mõjuva elektrienergiaga on võimalik muuta südamerütmi. Sünnib defibrillatsioon kui meetod. Elustamisoskused saavad 1980 aastateks kiirabi põhioskuseks. Kiirabi organiseerimises omandatakse suuri kogemusi Korea ja Vietnami sõjas. Alguse saab süsteemne traumahaige käsitlemine haiglaeelses- ja haiglaravietapis. Rutiinseks muutub haigete transport helikopteritega. Viimaseks suuremaks edusammuks erakorralises meditsiinis on terapeutilise hüpotermia teostamine. Alates 2001 avaldatud teedrajavatest uuringutest on elustamisjärgsest jahutamisest kujunenud standardmeetod

Meditsiin → Meditsiin
10 allalaadimist
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

........................................................................... 756 51.6.3. Südame erutusjuhteüsteem ......................................................................................... 760 51.6.4. EKG, EKG tõlgendamine .......................................................................................... 765 51.6.5. Südame rütmihäired ................................................................................................... 769 51.7. Defibrillatsioon ................................................................................................................. 788 51.7.1 Käsielektroodidega defibrillatsioon ............................................................................ 788 51.7.2. Defibrillatsioon (pool)automaatse defibrillaatoriga ................................................... 793 51.7.3. Laste defibrillatsioon ........................................................................................

Meditsiin → Esmaabi
362 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun