kellel puudub igasugune individuaalsus ja kriitiline mõtlemine. Kapitalistliku kultuuritööstuse toodang on sama standardiseeritud kui tehase tootmisliini toodang. Asjastumine (commodification) tendents vaadelda kõiki nähtusi ja inimsuhteid nende turuväärtusest lähtuvalt. Tarbimisantroploogia - kritiseerib Frankfurdi koolkonda, uurib inimese igapäevast kultuuri tarbimist. Inimene ei ole massikultuuri passivne ori, vaid oskab sellega aktiivselt manipuleerida. Turult väljunud (decommodified) kaubad kaubad mis peale ostmist inimesele omaseks saavad ja omandavad seega omaniku jaoks uue tähenduse lisaks oma turuväärtusele. Pierre Bourdieu klass ja maitse. Inimese klassipäritolu paneb paika selle milline on tema elustiil ja tema maitse toidu, riietuse, kunsti, spordi jne osas. Habitus inimeses elukogemuse käigus kujunev tüüpiliste kalduvuste, oskuste, harjumuste, eelistuste süsteem. Samast klassist pärit inimestel on sarnane habitus.
poodidesse juba lõhki rebitud püksid · Punk oli väga efektiivne kontrakultuur, kuid nüüdseks on see massikultuuri poolt üle võetud (Keskerakond on punk!) Tarbimisantropoloogia · Kritiseerib Frankfurdi koolkonda liiga elitaarse lähenemise eest · Kultuuri tuleb uurida rohujuure tasandil · Inimesed ei ole passiivsed masikultuuri orjad · Turult väljunud (decommodified) kaubad tarbekaubad, mis on inimesele lähedaseks saanud Mõned uurimisteemad · Kodukujundus, mida peetakse koduks, perekondlikud rituaalid igapäevane elu · Seebiooperite vaatamine, nende mõistmine, nende üle diskuteerimine · Kollektsioneerimine, kollektsioonide hoidmine, nende esitlemine Sotsiaalne klass ja tarbimine Pierre Bourdieu · Sotsiaalne päritolu (klass) paneb paika inimese elustiili, maitse. Näiteks eelistused söögi,
kriitiline mõtlemine. Kapitalistliku kultuuritööstuse toodang on sama standardiseeritud kui tehase tootmisliini toodang. Asjastumine (commodification) – tendents vaadelda kõiki nähtusi ja inimsuhteid nende turuväärtusest lähtuvalt. Tarbimisantroploogia - kritiseerib Frankfurdi koolkonda, uurib inimese igapäevast kultuuri tarbimist. Inimene ei ole massikultuuri passivne ori, vaid oskab sellega aktiivselt manipuleerida. Turult väljunud (decommodified) kaubad – kaubad mis peale ostmist inimesele omaseks saavad ja omandavad seega omaniku jaoks uue tähenduse lisaks oma turuväärtusele. Pierre Bourdieu – klass ja maitse. Inimese klassipäritolu paneb paika selle milline on tema elustiil ja tema maitse toidu, riietuse, kunsti, spordi jne osas. Habitus – inimeses elukogemuse käigus kujunev tüüpiliste kalduvuste, oskuste, harjumuste, eelistuste süsteem. Samast klassist pärit inimestel on sarnane habitus.
arvab, et on mässaja, aga tegelikult on tarbija. Lõpuks kõik kontrakultuurid neutraliseeritakse ja määratakse massikultuuri alla. Uut asja/nähtust on raske hoida kaua värskena. Ainus võimalus on pidevalt mässata valitseva kultuuri vastu. Tarbimisantropoloogia. Kritiseerib Frankfunrdi koolkonda liiga elitaarse lähenemise eest. Kultuuri tuleb uurida rohujuure tasandil. Inimesed ei ole passiivsed massikultuuri orjad. Turult väljunud (decommodified) kaubad tarbekaubad, mis on inimesele lähedaseks saanud. 24 Mõned uurimisteemad (tavapäraste inimeste igapäevaelu): Kodukujundus, mida peetakse kodus, perekondlikud rituaalid; Seebiooperite vaatamine, nende mõistmine, nende üle diskuteerimine; Kollektsioneerimine, kollektsioonide hoidmine, nende esitlemine. Sotsiaalne klass ja tarbimine
annaabi.ee 
