Tegevustulemuse ehk esmase efektiivsuse analüüs vaatleb, kuidas ettevte on kasutanud oma varasid esmaste tegevustulemuste - kulude ja tulude - loomisel. Ettevtte majandustegevus efektiivsus määratakse ära nelja komponendi - varade, kulude, tulude ja kasumi - vaheliste seoste ja proportsioonidega. Debitoorse võlgnevuse käibesagedus näitab, mitu korda keskmiselt ületab käive debitoorset võlgnevust. Näitaja pöördväärtus kajastab käibe osa, mis keskmiselt on debitoorses võlgnevuses. Tegevustulemuse analüüs Debitoorse võlgnevuse käibevälde näitab keskmist nõuete laekumise aega. Varude käibekordaja näitab varude kasutamise ja müügi efektiivsust. Ettevtte talitlustsükkel on päevade arv, mille jooksul toimub varude muutumine debitoorseks vlgnevuseks ja debitoorse vlgnevuse muutumine rahaks. Talitlustsükkel = varude käibevälde + debitoorse vlgnevuse käibevälde . Lühiajaliste kohustuste käibekordaja näitab, mitu
MAKSEVALMIDUSE KORDAJA näitab, millise osa lühiajalistest kohustustest on firma võimeline kohe tasuma. TEGEVUSTULEMUSE ANALÜÜS Tegevustulemuse e esmase efektiivsuse analüüs vaatleb kuidas ettevte on kasutanud oma varasid esmaste tegevustulemuste - kulude ja tulude - loomisel. DEBITOORSE VÕLGNEVUSE KÄIBESAGEDUS näitab, mitu korda keskmiselt ületab käive debitoorset võlgnevust. Näitaja pöördväärtus kajastab käibe osa, mis keskmiselt on debitoorses võlgnevuses. DEBITOORSE VÕLGNEVUSE KÄIBEVÄLDE näitab keskmist nõuete laekumise aega (päevades). VARUDE KÄIBEKORDAJA näitab varude kasutamise ja müügi efektiivsust. Ettevtte talitlustsükkel - päevade arv, mille jooksul toimub varude muutumine debitoorseks vlgnevuseks ja debitoorse vlgnevuse muutumine rahaks. Talitlustsükkel = varude käibevälde + debitoorse vlgnevuse käibevälde LÜHIAJALISTE KOHUSTUSTE KÄIBEKORDAJA
otsehinnanguteks kohane vaid teda tuleb vaadata seoses firma teiste varade ja kohustustega. Puhta käibekapitali suurus võimaldab hinnata likviidsete varade reservi , mis on kasutatav rahaliste sissetulekute ja väljaminekute tasakaalustamiseks kriisi korral, samuti ka võimalike kahjumite katmiseks, mis võivad tekkida väiksema likviidsusastmega käibevarade konverteerimisel rahaks. Selline kahjum võib tekkida näiteks tulenevalt halbadest võlgadest debitoorses võlgnevuses või laovarude turuväärtuse kahanemisest turukonjunktuurimuutuste tõttu. Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja = käibevarad / lühiajalised kohustused Kui see näitaja on madal, siis võib ettevõttel tekkida makseraskusi. Samas liiga kõrge lühiajalise võlgnevuse kattekordaja viitab sellele, et firma on teinud liiga suuri investeeringuid käibevaradesse ja kaotanud sellega osaliselt võimalikke tulusid. Lühiajalise
Põhivarade käibevälde (days fixed assets hold) näitab keskmist põhivarade käibimist päevades. Arvutuskäik on järgmine: 360 (5.4) DFAH = , FAT kus DFAH põhivarade käibevälde. Debitoorse võlgnevuse käibesagedus (accounts receivables turnover) näitab, mitu korda keskmiselt toimub aruandeperioodil debitoorse võlgnevuse tasumine deebitoride poolt. Näitaja pöördväärtus kajastab müügikäibe osa, mis keskmiselt on debitoorses võlgnevuses. Arvutuskäik on järgmine: S (5.5) ART = , AR kus ART debitoorse võlgnevuse käibekordaja, S krediitmüügi käive, AR debitoorne võlgnevus20. Debitoorse võlgnevuse käibevälde (days sales outstanding) ehk ostjatelt laekumata arvete konversiooniperiood (receivable collection period) näitab keskmist nõuete laekumise aega perioodis.
ASi Even aasta puhas käibekapital on igal vaadeldaval aastal langenud ja 2005. aastal on näitaja negatiivne, mis tähendab, et ettevõtte likviidsed varad ei kata ära lühiajalisi kohustusi ja seega puudub sularaha reserv. Pikaajaliselt püsiva negatiivse käibekapitali korral võib analüüsitaval ettevõttel esineda raskusi kahjumite katmisel, mis võivad tekkida väiksema likviidsusastmega käibevarade konverteerimisel rahaks (näiteks ebatõenäoliselt laekuvad arved debitoorses võlgnevuses). Samuti puudub likviidsete varade reserv, mis on vajalik rahavoogude kriisi korral rahaliste sissetulekute ja väljaminekute tasa- kaalustamiseks. Kuigi analüüsitava ettevõtte käibevarad on aasta-aastalt suurenenud, kui 2003. aastal olid need 7 598 130 krooni, siis 2005. aasta lõpuks 10 160 176 krooni, on ka lühiajalised kohustused iga aastaga suurenenud pikaajaliste kapitalirendi kohustuste ja pikaajaliste 38