asukohaks. Kuna sakslased nõudsid allakirjutamist paberile milles seisi, et sõdurid on saksa väes sõjalõpuni, lahkusis paljud poisid ning sealhulgas Harald omavoliliselt sõjaväest.Harald Nugiseks koos teiste meestega jõudis tagasi Eestisse 1942.aasta lõpul. 1942.aastal augustis alustati paljude meeste iniatsiatiivil Eesti Leegioni moodustamist. 1943.aastal saigi temast Eesti Leegioni sõdur. Ettevalmistuse sai ta Poolas Debicas asunud Heidelaagris .1946.aasta augustis saadeti ta Saksamaale Hamburgi lähedale Lauenburgi allohvitseride kooli. Saabunud tagasi Heidelaagrisse SS-unterscharführeri auastmes algas tema tõsine sõjamehe elu. Esialgu saadeti Neveli alla. Seal oligi ta esimene kord surmaga silmitsi. Ühe lahingu ajal lõhkes Haraldi lähedal granaat. 28 kildu, mõned väikesed kui tanguterad tungisid talle jalga ja selga. Kuid mees ei olnud päevagi laatsaretis
IV klassi ordeniga. Ta suri 16. detsemberil 2003 ja on maetud Tallinna Metsakalmistule. Viiendas peatükis räägiti Edmurd Rannikost. Edmund Ranniko on sündinud 6. novembril 1922 Harjumaal Kolga vallas Tsitre külas. Lõpetas Uri algkooli. Enne sõda oli kalur ja meremees. 1941 suvel hoidus kõrvale mobiliseerimisest Punaarmeesse. 1941-1942 töötas Saksa tolli ja piirivalve teenistuses. Astus vabatahtlikuna Eesti Leegioni, millega käis ta väljaõppel Poolas Debicas. Narva pataljoni koosseisus olles saadeti Ukraina rindele. 1943. aastal asutus vabatahtlikult Soome armeesse. Oktoobrist 1943 veebruarini 1944 oli rindel Rajajoel, märtsist juunini 1944 väljaõppel Järvenpääl sidekompaniis, tõrjelahingutes Viiburi lahel ja Vuoksil. 1944. aastal naasese Eestisse ja võitles Tartu rindel ning sai Pilka lahingus haavata. Ta evankueeriti Saksamaale transpordilaevaga ,,Moero," mille Vene lennuk õputorpeedoga uputas. Ta päästeti Saksa saatelaevale
aastastele). Kuna Eesti Omavalitsuse juht dr Hjalmar Mäe protestis selle korralduse vastu, said mehed valida, kas nad lähevad tööle Saksamaa sõjatööstusse, astuvad Saksa sõja-väe abiteenistusse või vabatahtlikena Eesti SS-leegioni. Tööteenistusse kutsutute seas asuti aktiivselt tegema propagandat Leegioni astumiseks. Umbes 5000 meest otsustaski Eesti leegioni kasuks ning nad saadeti märtsist augustini Heidelaagri õppeväljale Debicas Krakovi lähedal, kus teiste kõrval oli ka Eesti SS- leegioni väljaõppekeskus. Väljaõppekeskus oli tühi, sest 1942. aasta sügise vabatahtlikud olid Narva pataljonina Ukrainasse saadetud. 1943. aasta oktoobriks õpetati ka uued mehed välja ja saadeti nüüd juba kaherügemendilise 3. Eesti SS- brigaadina Neveli rinde tagalasse, kus nad alguses osalesid partisanivastases operatsioonis "Heinrich" ja saadeti seejärel välisrindele. Kuid Saksamaa aina raskenev rindeolukord sundis üha
Märtsiks 1942 oli Venemaal 16 eesti pataljoni ja kompaniid 10.000 mehega ja kodumaal varuüksustes 1500 meest . Üldse formeeriti eestlastest 54 pataljoni , neist korraga toimis kuni 24 pataljoni ja 10 kompaniid kokku maksimaalselt 15.000 mehega. Enamik neist võitles 1942.aastast juba eesliinil. 28.augustil 1942 teatasid saksa võimud Eesti SS-leegioni loomise lubamisest relva-SS koosseisus . Leegioni ülemaks määrati Oberführer Franz Augsberger . 1942.a.lõpuni siirdus Debicas , Poolas olevasse õppelaagrisse (nn.Heidelager ) 1280 vabatahtlikku , kellest loodi SS-soomusgrenaderide pataljon "Narva" , mis toimis 5.SS-soomusdiviisi "Wiking" koosseisus juulist 1943 kuni märtsini 1944. Märtsis 1943 pandi Eestis toime osaline mobilisatsioon , millega võeti teenima 12.100 meest . Neist 5300 suunati leegionisse , teised muudesse väeosadesse . 5.mail 1943 formeeriti leegionis nüüd 3.eesti SS-vabathtlike brigaad . See saadeti rindele Neveli alla .
Need teenisid algul peamiselt tagalajulgestuses võideldes partisanidega. Märtsiks 1942 oli Venemaal 16 eesti pataljoni ja kompaniid 10000 mehega ja kodumaal varuüksustes 1500 meest. Üldse formeeriti eestlastest 54 pataljoni, neist korraga toimis kuni 24 pataljoni ja 10 kompaniid kokku maksimaalselt 15000 mehega. Alates 1942 võitles enamik neist eesliinil. 28. VIII 1942 luba Eesti SS-leegioni loomiseks relva-SS koosseisus Leegioni ülem Oberführer Franz Augsberger. 1942 lõpuni siirdus Debicas (Poolas) olevasse õppelaagrisse (nn Heidelager) 1280 vabatahtlikku, kellest loodi SSsoomusgrenaderide pataljon Narva, mis toimis 5. SS-soomusdiviisi Wiking koosseisus juulist 1943 märtsini 1944. Märtsis 1943 viidi Eestis läbi osaline mobilisatsioon (12100 meest). 1943 sügisel ja talvel mobiliseeriti veel üle 5000 mehe. 24. I 1944 otsustati eesti brigaad muuta 20. Eesti SSvabatahtlike diviisiks. 1. II 1944 üldmobilisatsioon (45 000 meest)
annaabi.ee 
