• Nh4+ teke ja sekretsioon on ekvivalentne mittelenduvate hapete vesinikioonide tiitrimisest nõrga aluse ammoniaagi poolt. • Aminohapete metabolismist tekkinud happed Kasutatud kirjandus 1. R.F.Schmidt G. Thews, Inimese füsioloogia, Tartu, 1997. Peatükid 2.6, 15, 17.1 2. Pocock G. Human Physiology: The Basis of Medicine. Oxford University Press. 2004,2006. 3. Guyton and Hall Textbook of Medical Physiology (Guyton Physiology) 4. Glutamaadi deamineerimise pilt: http://2012books.lardbucket.org/books/introduction-to-chemistry- general-organic-and-biological/s23-07-stage-ii-of-protein-catabolism.html 5. Happe-leelis tasakaalu pilt: http://www.precisionnutrition.com/all-about-dietary-acids-and-bases
intron 3´- splaissingusaidist välja (fosfodiestersideme lõhkumine) ja eksonite vahel moodustub fosfodiesterside. 61. mRNA molekulis asuva geneetilise informatsiooni muutmine RNA editing. Kaks erinevat viisi: lämmastikaluse asendamine või U-nukleotiidide lisamine/deleteerimine. 1. Lämmastikaluse asendamine. Peamiselt taimede mitokondrites (CU asendus). Inimese ja küüliku apolipoproteiinis CU asendus (tsütosiini oksüdatiivse deamineerimise tulemusena) tekitab UAA koodoni. 2. U-nukleotiidide lisamine või deleteerimine. Kirjeldatud trüpanosoomide mitokondrites mRNA molekuli koostisesse lisatakse U-sid. Nukleotiidide sisestamiskohti sisaldava mRNA piirkonnaga paardub mRNA vastava kohaga osaliselt homoloogiline RNA molekul, mida nim giid-RNAks. Giid-RNAs asuvad mRNAga mittepaarduvates alades A-nukleotiidid ja just nende vastu lisatakse mRNA- s uridiinmonofosfaadid. 62
kompleksidesse, mida nimetatakse snRNP-deks. Splaissing toimub etapiviisiliselt. 62. mRNA molekulis asuva geneetilise informatsiooni muutmine – RNA editing. Geneetilist infot RNA molekulis võidakse muuta kahel viisil – lämmastikaluste asendamise teel ja lisades või deleteerides U nukleotiide. Lämmastikaluste asendamine toimub peamiselt taimede mitokondrites (C-U asendus). Inimese ja küüliku apolipoproteiinis C-U asendus tsütosiini oksüdatiivse deamineerimise tulemusena tekitab UAA koodoni. Nukleotiidide lisamine v deleteerimine on võrreldes lämmastikaluste asendamisega komplekssem protsess. Kirjeldatud trüpanosoomide mitokondrites mRNA molekuli koostisesse lisatakse U-sid. Nukleotiidide sisestamiskohti sisaldava mRNA piirkonnaga paardub mRNA vastava kohaga osaliselt homoloogiline RNA molekul, mida nimetatakse giid-RNAks. Giid-RNAs asuvad mRNAga mittepaarduvates alades A nukleotiidid ja just nende vastu lisatakse mRNAs
dimeeridele ning lõhub valgusenergiat kasutades tümiinide vahelise sideme. Fotolüaas on võimeline tümiini dimeeridele seonduma ka siis, kui hoida bakterirakke pimedas, kuid sel juhul ei katalüüsi ta sideme katkestamist. Väljalõikereparatsioon - kas kahjustatud lämmastikaluste väljalõikamisega (base excision repair) või nukleotiidide väljalõikamisega. Uratsiil DNA glükosülaas on väga spetsiifiline ja kõrvaldab DNA ahelast ainult uratsiili. Uratsiil tekibtsütosiini deamineerimise tulemusena. Sellel ensüümil AP endonukleaasne aktiivsus puudub. DNA "mismatch" reparatsioon MMR - üldiselt on DNA ahelad rakus metüleeritud. Peale DNA replikatsiooni on uus DNA ahel veel metüleerimata, DNA ,,mismatch" reparatsioon MMR korrigeerib DNA järjestust peale replikatsiooni, kõrvaldades valestipaardunudnukleotiide DNA ahelast mida pole veel metüleeritud. Rekombinatsiooniline DNA reparatsioon- see sõltub RecA valgust ning käivitub SOS vastuse tulemusena. RecA valk
viivad lbi rakuvlised ensmid: need depolmeriseerivad valgud, aminosuhkrud ja nukleiinhapped. I Eksoensmid Valke lagundavad prote(in)aasid ja peptidaasid. Kitiini lagundavad kitinaas ja kitobiaas. Peptidoglkaani lagundab lsosm. Nukleiinhappeid lagundavad ribonukleaasid ja desoksribonukleaasid (jagunevad endo- ja eksonukleaasid). Ureaas lagundab uurea CO2 ja NH3 -ks. II Rakusisesed ensmid Aminorhmade puhul toimub aminorhma eemaldamine aminohappe dehdrogenaaside vi okdaaside vahendusel deamineerimise protsessis. Nukleotiidide lagundamine on mitmeetapiline protsess. Enamasti on aminohapete, aminosuhkrute ja nukeiinhapete lagundamisel heterotroofsete mikroobide eesmrgiks saada energiat ja ssinikku. Ammonifikatsiooniprotsessi kigus vabanenud NH3 vib ksitleda kui katabolismi krvalprodukti. Lmmastiku immobilisatsioon on ammoniaagi muundumine orgaaniliseks lmmastikuks, mis on peamiselt seotud lmmastiku assimilatsiooniga mikroobide biomassi poolt. Mikroobid assimileerivad ammooniumi kahe
Selle tulemusena tekib DNA ahelas AP sait (abasic site), mida atakeerib AP endonukleaas, lõhkudes fosfodiestersideme. Seejärel kõrvaldab desoksüriboosi DNA ahelast eksoribonukleaas või desoksüribofosfodiesteraas. Osadel glükosülaasidel (näiteks MutM) on ka AP endonukleaasne aktiivsus. Uratsiil DNA glükosülaas (ung geeni produkt) on väga spetsiifiline ja kõrvaldab DNA ahelast ainult uratsiili. Uratsiil tekib tsütosiini deamineerimise tulemusena. Sellel ensüümil AP endonukleaasne aktiivsus puudub. 3-MeA DNA glükosülaasid I (Tag) ja II (AlkA) on erineva substraadispetsiifilisusega. AlkA on laiema substraadispetsiifilisusega, kõrvaldades nii 3-MeA, 3-MeG kui ka hüpoksantiini (hüpoksantiin tekib adeniini deamineerimisel). Tag ekspresseerub rakkudes konstitutiivselt, AlkA geeni transkriptsioon on aga samuti Ada valgu poolt reguleeritav. Oksüdeeritud guaniini GO reparatsioon
Selle tulemusena tekib DNA ahelas AP sait (abasic site), mida atakeerib AP endonukleaas, lõhkudes fosfodiestersideme. Seejärel kõrvaldab desoksüriboosi DNA ahelast eksoribonukleaas või desoksüribofosfodiesteraas. Osadel glükosülaasidel (näiteks MutM) on ka AP endonukleaasne aktiivsus. Uratsiil DNA glükosülaas (ung geeni produkt) on väga spetsiifiline ja kõrvaldab DNA ahelast ainult uratsiili. Uratsiil tekib tsütosiini deamineerimise tulemusena. Sellel ensüümil AP endonukleaasne aktiivsus puudub. 3-MeA DNA glükosülaasid I (Tag) ja II (AlkA) on erineva substraadispetsiifilisusega. AlkA on laiema substraadispetsiifilisusega, kõrvaldades nii 3-MeA, 3-MeG kui ka hüpoksantiini (hüpoksantiin tekib adeniini deamineerimisel). Tag ekspresseerub rakkudes konstitutiivselt, AlkA geeni transkriptsioon on aga samuti Ada valgu poolt reguleeritav. Oksüdeeritud guaniini GO reparatsioon
Kahjustatud lämmastikaluste kõrvaldamisel DNA-st osalevad N-glükosülaasid. Selle tulemusena tekib DNA ahelas AP sait (abasic site), mida atakeerib AP endonukleaas, lõhkudes fosfodiestersideme. Seejärel kõrvaldab desoksüriboosi DNA ahelast AP endonukleaas. Osadel glükosülaasidel on olemas ka AP endonukleaasne aktiivsus. Uratsiil DNA glükosülaas (ung geeni produkt) on väga spetsiifiline ja kõrvaldab DNA ahelast ainult uratsiili. Uratsiil tekib tsütosiini deamineerimise tulemusena. Sellel ensüümil AP endonukleaasne aktiivsus puudub. Guaniini oksüdatsiooniprodukt on 8-hüdroksüguaniin (GO). GO kahjustusi põhjustavad hapniku radikaalid tekivad rakus ka tavaliste protsesside (elektronide transport, lipiidide peroksüdatsioon) tulemusena. Seetõttu on GO reparatsioon üks olulisemaid vigade ärahoidmise ja korrigeerimise süsteeme. Replikatsioonil viib DNA polümeraas GO võrdse efektiivsusega nii C kui A vastu (3% efektiivsusest, millega ta õiget
Kahjustatud lämmastikaluste kõrvaldamisel DNA-st osalevad N-glükosülaasid. Selle tulemusena tekib DNA ahelas AP sait (abasic site), mida atakeerib AP endonukleaas, lõhkudes fosfodiestersideme. Seejärel kõrvaldab desoksüriboosi DNA ahelast AP endonukleaas. Osadel glükosülaasidel on olemas ka AP endonukleaasne aktiivsus. Uratsiil DNA glükosülaas (ung geeni produkt) on väga spetsiifiline ja kõrvaldab DNA ahelast ainult uratsiili. Uratsiil tekib tsütosiini deamineerimise tulemusena. Sellel ensüümil AP endonukleaasne aktiivsus puudub. Guaniini oksüdatsiooniprodukt on 8-hüdroksüguaniin (GO). GO kahjustusi põhjustavad hapniku radikaalid tekivad rakus ka tavaliste protsesside (elektronide transport, lipiidide peroksüdatsioon) tulemusena. Seetõttu on GO reparatsioon üks olulisemaid vigade ärahoidmise ja korrigeerimise süsteeme. Replikatsioonil viib DNA polümeraas GO võrdse efektiivsusega nii C kui A vastu (3% efektiivsusest, millega ta õiget
annaabi.ee 
