15 Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Hera http://et.wikipedia.org/wiki/Poseidon http://et.wikipedia.org/wiki/Athena http://danielfuentes.iespana.es/danielfuentes/images/mitologia/zeus.jpg http://blogfile.paran.com/BLOG_281615/200801/1201324437_Soa_Hera_close2.jpg http://people.dbq.edu/students/ama/images/Poseidon.jpg http://www.wizards.com/dnd/images/dd_gallery/dd2/Hades_p116.jpg http://images3.wikia.nocookie.net/marveldatabase/images/thumb/3/3b/Pallas_Athena_ %28Earth-616%29.png/200px-Pallas_Athena_%28Earth-616%29.png http://www.uni-giessen.de/~g929/phoibos2.gif http://www.hranajanto.com/goddessgallery/pgfx/artemis-400.jpg http://www.tqnyc.org/2006/NYC063035//aphrodite.gif http://www.mysticmedusa.com/wp-content/uploads/2009/08/hermes.jpg http://spinoza38.files.wordpress.com/2009/06/ares1.jpg http://z.about.com/d/atheism/1/0/K/Q/Hephaestus-l.jpg
elektroonika alustes käsitletud impuls stabilisaatoridega ja nende vaheliseks erinevuseks on vaid see, et Algasendis on DD2 väljundis 1 ja regulator ei hoia pinget muutumatuna vaid muudab seda juhtimisprogrammi alusel. Teiseks erievuseks on see et pinge regulaatorite koormus ei ole aktiivtakistuslik vaid enamasti aktiivinduktiivne. Kuna koormuseks on tavaliselt alalisvoolu mootor
TTÜ Raadio ja sidetehnika 88 instituut. 44 Digitaalarvuti komponendid RS Trigerid Sünkroontriger koosneb juhtlülitusest ja RS trigerist. DD1 DD3 S Q C DD2 Q R DD4 Toomas Ruuben. TTÜ Raadio ja sidetehnika 89 instituut. Digitaalarvuti komponendid RS Trigerid Kui juhtimissisendis C puudub taktimpulss, on mõlema juhtimistrigeri DD1 ja DD2 väljundis 0, sõltumata sellest, kas nende teise sisendisse saabub 0 või 1.
loogikat. Kirjeldatud olukorra vältimiseks tuleb teha joonis et multivibra ei käivitu lisatatkse toodud lülitusele 2 lüli Joonis 4.6.2 Kui lülituse põhiosa D.d1 ja D.d2 töötab normaalselt see tähendab nad avanevad korda mööda siis ei ole kunagi D.d3 sisendites üheaegselt kõrget potentsiaali tema väljund on asendis 1 ning d.d4 väljund asendis 0. See on samaväärne takistuse R1 parempoolse otsa maandamisega ja lülituse toimib täpselt sama moodi nagu eelminegi. Kui aga dd1 ja dd2 jäävad üheaegselt suletuks siis tuleb dd3 mõlemisse sisendisse üks tema väljund läheb 0 dd4 väljund 1 ning dd4 väljundi potentsiaal sunnib läbi takistuse R1 dd1 avanema tema väljund läheb nulli ja kogu skeem käivitub edaspidi normaalselt. 4.7 ootemultivibraator ootemultivbiraator ehk multivibraator ootereziimis on lülitus mille üks asend on stabiilne ja teine mittestabiilne. Selles stabilises asnedis võib olla lülitus kuitahes kaua
negatiivsesse küllastusse tema väljundpinge muutub negatiivseks ja ka mitteinverteeriv saab negatiivse pinge. Kondensaatorit hakatakse ümberlaadima ja see kestab seni kuni inverteeriva sisendi pinge muutub mitteinverteeriva pingest suuremaks, nüüd toimub jälle asendi muutus koos väljundpinge polaarsuse muutumisega ja nii edasi. Ootemultivibraatorit on võimalik koostada ka loogikaelementitega Algolukorras on DD2 väljundis 1 ja DD1 väljundis 0 kuna DD1 mõlemad asendid on asendis 1. Sisendimpulsi toimel läheb DD1 väljund 1 kondensaator C hakkab laaduma ja laadimisvool R tekidab seal pingelangu mis viib DD2 sisendi ühte väljundi aga nulli. Kuna DD1 alumine sisend on nullis siis ei juhtu midagi. See tähendab siis kui ülemine sisend. Kondensaatori tühjenemisvool väheneb eksponisaalselt ja sellega väheneb ka pingelang kuni DD2
annaabi.ee 
