hävitama). Turuefekt On olukordi, kus erinevad organismid on spetsialiseerunud erinevatele ressurssidele ja kasutavad saadusi vahetuskaubana. See mehhanism toimib liigisiseselt ja ka erinevate liikide vahel. Näited: õistaimed ja tolmeldajad, mügarbakterid koos liblikõielistega, samblikud (foto- ja mükobiont). 7 Rohelise habeme efekt Rohelise habeme efekt sai oma nime Richard Dawkinsi mõtteeksperimendist, milles rohelist habet tekitav geen paneb geeni omavaid inimesi käituma hästi teiste inimeste suhtes, kellel on roheline habe. Hüpotees selgitab valikulist altruismi sama fenotüübilise tunnusega isendite vahel. Põhineb isekate geenide teoorial, mis väidab et looduslik valik toimub lähtuvalt geenidest, millel on metafoorne eesmärk tagada iseendi levik. Rohelise habeme efekt esineb, kui geenialleel või alleelide kogumik tekitavad kolm fenotüüpset efekti: 1
tingimused kohastumiseks oma teadliku tegevusega inimene, kes on samuti pelgalt üks loom looduses. Seejuures on inimese teadlik ja teadussaavutustel baseeruv tegevus looduses nii inimkonnale kui ka taime- ja loomariigile ning selle mitmekesisusele pigem õnn kui õnnetus. Seda loomulikult juhul, kui teadlik sekkumine loodusesse on tervikuna ühiskonnakasulik tegevus, andes täiendavaid võimalusi eluks paljudele isenditele. Richard Dawkinsi kopeerumispommi olemus ja ühistegevuse tähendus selles protsessis. Pikas ajamõõtmes kulgevate ülikiirete eluprotsesside käigus sunnivad kõik geenid kõiki elusolendeid, sealhulgas ka taimi, ennast kopeerima ehk paljundama. Kuna kõikide liikide eluiga on pikas ajamõõtmes imelühike, siis ongi kogu protsess vaadeldav kui pidev plahvatus. Dawkins on koostanud Maal toimunu alusel eluplahvatuse kronoloogilise astmestiku (künniste) mudeli. Richard Dawkinsi
o Pooldajad kirjeldavad memeetikat kui kultuurilise informatsiooni ülekannet evolutsioonilise mudeli analoogia alusel. Meem (inl.k. meme), analoog geenile, „kultuuri ühik”, „vaimne DNA“, „hinge geen“. Kultuurievolutsioon – meemede inseneering populatsioonides, mida saab uurida evolutsiooni arvutisimulatsioonil probleeme optimeerides memeetiliste algoritmidega. „Jumalageen“ „Religiooni viirus", Dawkinsi järgi on need „sümptomid“, mis tekivad religiooni uskujatel infektsioonil mentaalsete parasiitidega (viirustega) (ingl.k. mind-parasites) Mäluviirused (inl.k. viruses of mind). Jumal ja usk on viirused. Nende kogumid, analoogial geenide kogumiga, moodustavad usu, uskumused, relöigiooni ja kultuuri muud komponendid. o Dawkins väidab, et usk üleloomulikku loojasse on luul (delusion), mida ta
Jääb üle leppida kokku, kas niisugust mõju kutsuda selektsiooniks selles tähenduses, mis on terminile omistatav "tavaliselt" - siin toimib valik kahe eri liigi indiviidi vahel, mis resulteerub aga muidugi liikidevahelise tasakaalu enam või vähem drastilise muutusena. Kasutatavatest terminitest Selektsiooni ühik - Lewontini termin, millest on hakatud loobuma, sest "ühik" tähistab tavalises teaduskeeles midagi arvuliselt mõõdetavat. Replikaator - Dawkinsi termin: "Me määratleme replikaatori kui suvalise universumis oleva terviku, mis interageerub maailmaga, sh. teiste replikaatoritega nii, et produtseerib iseenese koopiaid". Mayrile see termin muidugi ei meeldi ja "kuivõrd mitte geen, vaid fenotüüp on selektsiooni märklauaks, siis pole seda terminit ka vaja". Evolutsioon ei ole, vaatamata sagedastele kinnitustele, geenide sageduste muutus, vaid adaotatiivsuse suurenemine ehk säilumine ning diversiteedi teke. Geenisageduste muutus on
päranduda vanemalt järglasele üheskoos, nii et seda võiks teatud arvu põlvkondade jooksul käsitleda mingit iseseisvat käitumisvormi määrava informatsiooniühikuna. Samas võib aga erinevus isendite käitumises tuleneda ka nende erinevusest ühesainsa materiaalse geeni osas, niisamuti nagu teistest isenditest vaevu eristuv värvusnüanss võib olla tingitud mingi kindla geenialleeli esinemisest vaadeldaval isendil. R. Dawkinsi metafoori kohaselt võib üksainus vigane sõna koogiretseptis muuta kogu koogi maitse, kuid koogi valmistamise aluseks on siiski kogu retsept, mitte ainult see üks sõna. Tulles korraks veelkord tagasi eelmise alapeatüki teema juurde - geenid toimivad nagu orkester, mitte nagu soolomängijad. Paadi panevad kiiresti sõitma kõik sõudjad üheskoos, mitte ükshaaval. Käitumisökoloogide panus fenotüübile
annaabi.ee 
