platsi otsimine ja selle ülesehitamine, lõkkemater- Lõkkematerjali kogumine ja tule tegemine oli jali korjamine ja söögi valmistamine, joogivee reeglina poiste töö. muretsemine. Matka jooksul üritasime kanuudega Lisaks kaasavõetud söögile, proovisime leida söö- "lainetel surfata" ja kala püüda, millest viimane davat ka loodusest: püüdsime kala, korjasime ebaõnnestus, kuna meres kalu ei olnud. marju ja seeni, tomateid ja kurke pidime küll ostma Pikalt ja väsitavalt matkalt saabudes koostasid lähedal asuvatest taludest. lapsed matkapäevikud. Meie võõrustaja korralda- Meie matk lõppes Räpinas, seal tegime väikese tud sauna- ja karaokeõhtul said lapsed oma mat-
Kujutab metslooma all kujuline kriips. M¨ark £7 ¢ sabakarvu. seletab kujutab m¨adase haa- kui inimese taga ripnevat va noaga lahtil~oikamist. karvast kaunistust. Siiski seletab kui pehmen- pole tegemist inimese sabaga. davat m¨arki. Sellelaadsest ka- Loomaohvriga seos tuleb ja sutusest abis~onana on n¨aiteid () m¨ arkidest, samuti on k¨ ull palju, tegemist on aga ju- homofoon m¨argiga. ba laenuga
tuhmiks läksid ja kaks suurt, rasket pisarat ta põskede üle veeresid. Ta sirutas käed välja ja hüüdis: «Emmi, Emmi! ...» Seal lõhkes pilv teist korda, vana lossihärra kah-vatu kooljanägu vahtis põlevau silmil Jaanuse otsa, kuivanud käed sirgusid temale ähvardavalt vastu ja nagu kauge kõuemürin mägede tagant kõmises hääl närtsinud huultelt: «Vaata enese selja taha, talupoeg! Vaata enese selja taha, ori!» . . . Jaanus pööras pead ja nägi suurt kollen-davat välja, mille peal sajad orjad, meeste- ja naisterahvad, olid vilja lõikamas. Palavasu põletas päike tööliste selga, kuna paledelt higi ojadena maha voolas. Kurja näoga kubjas kõndis nende keskel edasi-tagasi, vandus ja peksis raske piitsaga neid, kes silmapilguks julgesid selga sirutada. Salajane oigamine, piitsa plaksumine ja äki-lised valukiljatused kajasid üle välja. Kui Jaanus orjade nägudesse vaatas, arvas ta igaühes oma lihast venda, oma lihast õde ara tundvat
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR jad neandertallased koopaelanikena toiduvarusid. Koriluse ajal, kui elatuti peamiselt jahisaagist, metsamarjadest ja taimejuurtest, hoiti toidutagavarasid maasse kaevatud panipaikades. Tänapäeva mõistes laonduse ja varude säilitamise juured ongi saanud alguse vajadusest säilitada söödavat, et elada üle periood, mil peale jahiloomade polnud võimalik loodusest midagi juurde hankida. Tuhandeid aastaid tagasi võeti sõjakäikudele kaasa toiduvarusid, milleks oli peamiselt tera- vili. Kuna kümned tuhanded sõdalased vajasid äraelamiseks ja võitlusvõime säilitamiseks suurtes
annaabi.ee 
