Дательный падеж
кому? чему?
к кому? к чему?
Дательный падеж
v
Называет обьект, к которому мы идём или едем
v
Называет обьект, о возрасте которого мы говорим
v
Называет способ связи
v
Употребляется со словами нужно, можно, нельзя
v
Употребляется с предлогами к, по, благодаря,
согласно, вопреки, навстречу
Мужской род и cредний род
м.р. и ср.р.
прил.
-ому; -ему
сущ.
-у; -ю
Женский род
ж.р.
прил.
-ой; -ей
сущ.
-е; -ии
Множественное число
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 7 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-01-14
Kuupäev, millal dokument üles laeti
11 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
ragggne
Õppematerjali autor
INDX(# #B############(##################### ############# ######h#X##### #######"v##"v#U2##U2### ######,####### #########O#U#T#P#U#T#~#1#.#P#Y## ######p###### #######"v##"v#X3##X3### ############# ####### #P#a#r#e#n#M#a#t#c#h#.#p#y###### ######h#X##### #######"v##"v#X3##X3### ############# #########P#A#R#E#N#M#~#1#.#P#Y## ######p#^##### #######"v##"v#3##3##########9 ###### #########P#a#t#h#B#r#o#w#s#e#r#.#p#y#### ######h#X##### #######"v##"v#3##3##########9 ###### #########P#A#T#H#B#R#~#1#.#P#Y## #####p###### #######"v##"v#B4##B4##########( ###### ########P#e#r#c#o#l#a#t#o#r#.#p#y###### #####h#X##### #######"v##"v#B4##B4##########( ###### #########P#E#R#C#O#L#~#1#.#P#Y# #### #h#V##### #######"v##"v##4###4###P######6L###### ####### #P#y#P#a#r#s#e#.#p#y### #####h#V##### #######"v##"v#^T5##^T5############### ####### #P#y#S#h#e#l#l#.#p#y### ######h#V##### #######"v##"v#5##5##########? ###### ####### #R#E#A#D#M#E#.#t#x#t### #####x#d##### #######"v
I variant Olgu meil laused: A Sajab vihma E On suvi B Sajab lund F On talv C Sajab rahet G On külm D Sajab H On soe Kirjutada valemite abil: a) Talvel ei saja vihma Õige vastus: F¬ A [4 punkti] Tüüpilisemad vead: F&¬A "On talv ja ei saja vihma" [0 p] F¬A Ei ole ju üldse süntaktiliselt korrektne valem. Ilmselgelt üksteise pealt maha kirjutatud (oli väga populaarne variant) [0 p] 0 p - 68% 1 p - 0% 2 p - 0% 3 p - 0% 4 p - 32% b) Mitte kunagi ei saja korraga vihma, lund ja rahet Õige vastus: D¬ (A&B&C) [4 punkti] Tüüpilisemad vead: ¬(A&B&C) "Korraga ei saja vihma, lund ja rahet" [3 p] ¬D(A&B&C) Ei ole ju üldse süntaktiliselt korrektne valem. Ilmselgelt üksteise pealt maha kirjutatud (oli väga populaar
Arvestustöö (variant B) 1. Kas arutlus kehtib? a) Iga inimene loeb raamatuid. Mõni raamat on huvitav. Mõni inimene loeb huvitavaid raamatuid. b) Iga koer haugub. Mõni koer on koduloom. Mõni koduloom haugub. 2. Tõeväärtustabelite meetod. Kas hulk on kooskõlaline? {A ~B, ~(A&C), ~A} 3. Esitada antud lause predikaatloogika keeles kõigis tüüpides. Milline lause räägib esialgsele vastu? Ükski hobune ei ole ratsahobune. 4. Defineeritud on järgmised predikaadid: Tx: x on professor Px: x on professor Ex: x on edukas Lx: x peab loenguid Kx: x korraldab treeninguid Bx: x käib treeningutel Kirjuta predikaatloogika keeles: a. Mõni treener ei käi treeningutel. b. Kõik professorid peavad loenguid. c. Iga treener, kes korraldab treeninguid, on edukas. d. Mõni professor, kes peab loenguid, käib treeningutel. e. Ükski professor ei ole edukas treener. 5. P?
Maakonnad Leia sõnasalatist 15 Eesti maakonda. D H S I Q H F Q L T E V H Y L C Y R H B C U V D W C F N F I N B C Q O J O O B X D E O T I Q R R B K W N T N B C G H I Q P Q V X C A B A M K E W T K Q N C H P B M B Z Y J H A A M A V E G Õ J H O Y G T F T T E Q D J E L K N K K M I O Q J L M U C T P Ä R N U M A A J R F R V N A Y Y P Y E W A E A L B J D I B Y T T J R Y B E G W F G V I N G Q R T I O L T T T U U V T W A N L B Z V M R B T S T K X A C E P R A N G T E W E A X S ?
Kursuse "Filosoofia ja loogika" (HS-310) loogika osa loengukonspekt Argumentatsiooni (arutluse) komponendid Üldiselt: argumentatsioon on omavahel (loogiliselt) seotud väidete kogum, mille eesmärk on meid milleski veenda (nt mingi seisukoha õigsuses, mingi tegevuse soovitavuses. Just veenmine on komponent, mis eristab argumentatsioone ka teistest loogiliselt seotud väidetekogumitest: näiteks "Ma kihutan autoga sellepärast nii kiiresti, et mul on gaas põhjas" pole mitte argumentatsioon, vaid seletus. Väited Oma vormi poolest on väited subjekt-predikaat konstruktsioonid1: Subjekt see väite komponent mille kohta midagi väidetakse. Predikaat - see väite komponent, mida väidetakse. Oma sisu poolest jaotuvad subjekt-predikaat konstruktsioonid laias laastus hinnanguteks ja propositsioonideks. Propositsioon on väitelause mõte või sisu, mis saab olla tõene või väär. Nt ei saa olla tõene või väär väite "Lennart Meri on paha" si
!#"! %$ &('*)+)+,.-/,103254.2768'*68':9<;=>@?/AB;C>EDGFIH JLK8MGNOM V aS
Valdkond: Geomeetriline matemaatika Tasapinnaliste ja ruumiliste geomeetriliste kujundite valemite seosed ja tuletused NB: Valemites kasutatud tähised käivad ainult antud joonistega kokku, mis tähendab seda, et originaalvalemite tähised võivad mõnel määral erineda antud valemite omadest. Kõik valemid on kontrollitud ja joonised tehtud Rhinoceros 3DTM -ga. See dokument käsitleb järgmisi geomeetrilisi kujundeid: 1. ELLIPS 14. RISTTAHUKAS 2. KAAR 15. ROMB 3. 4. KAPSEL KERA 16. RUUMILINE SEKTOR (KOOGITÜKK)
VEKTORRUUMI MÕISTE Hulk V ={⃗a , ⃗b , ⃗c , … , ⃗x , ⃗y , ⃗z , … } on mittetühi hulk. DEF1: hulgal V on defineeritud elementide liitmine, kui igale paarile ( ⃗a , ⃗b ) ∈V ×V on seatud vastavusse element ⃗c ∈ . V × V →V ( ⃗a , ⃗b ) ↦ c⃗ =⃗a + ⃗b DEF2: hulgal V on defineeritud elemendi korrutamine reaalarvuga λ , kui igale paarile ( λ , ⃗a ) ∈ R ×V on seatud vastavusse element λ ⃗a ∈V . R ×V →V ( λ , ⃗a ) ↦ b⃗ =λ a⃗ Hulk V on vektorruum üle reaalarvude hulga R, kui sel hulgal on DEF1 &DEF2 nii, et on täidetud tingimused (vektorruumi aksioomid): 1) ∀ ⃗a ∈V , ∀ ⃗b ∈V korral ⃗a + b⃗ =b⃗ + ⃗a
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid