· Nõukogude Liit seisis valiku ees: kas suunata kõik jõupingutused oma kodanike elu parandamisele või üritada allutada oma mõjule uusi riike ja rahvaid. Esimene oli võimalik vaid juhul kui säilitatakse head suhted II maailmasõja aegsete liitlastega. Teine põhjustaks paratamatult vastasseisu. · 1945 esitas Nõukogude Liit Türgile territoriaalseid pretensioone, nõudes nn Türgi Armeenia loovutamist ja õigust luua mereväebaas Dardanellides. Seejärel keeldus NSVL välja viimast vägesid Iraanist, kus nad viibisid alates 1941. aastast Inglismaaga sõlmitud lepingu alusel. Järgmiseks nõudis Moskva, et talle antakse hooldusõigus endise Itaalia koloonia Tripoli (Liibüa) üle, et luua seal tugipunkt Vahemerel. Nõukogude valitsus toetas aktiivselt Kreeka kommuniste, kes alustasid sissisõda oma valitsuse vastu 2. ,,Sula" Kirjanik Ilja Ehrenburgi antud nimetus aastatele 1953-1964
Nende eesmärkide saavutamiseks oli vaja viie Julgeolekunõukogu alalise liikme üksmeelt ja koostööd, mida ei tekkinud. USA ja NSVL pärast II MS NSVL kandis sõjas suuri kaotusi, surma sai 2030 milj inimest. · 1945. esitas NSVL Türgile territoriaalseid pretensioone, nõudes nn Türgi Armeenia loovutamist ja õigust luua mereväebaas Dardanellides. · Keeldus vägesid Iraanist välja viimast; NSVL lõi seal nn Iraani Aserbaidzaani valitsuse · Moskva nõudis, et talle antaks hooldusõigus endise Itaalia koloonia Tripoli üle · NSVL toetas Kreeka kommuniste, kes alustasid sissisõda oma valitsuse vastu · esimestel sõjajärgsetel aastatel sälis sõjaseisukord, relvajõududes teenis kaks korda rohkem mehi kui enne sõda · suunas kogu majandusjõu raske ehk sõjatööstuse arendamisse
Samal ajal kui lääneliitlased kooskõlastasid oma tegevust Nõukogude Liiduga, ilmutas viimane suurt aktiivsust, otsides võimalusi separaatrahuks Saksamaaga. Rahusondeerimised leidsid aset neutraalsete riikide pinnal, eriti Sveitsis, Rootsis ja Portugalis. Pärast edutut 1942. aastat suurenes ka sakslaste vastuvõtlikkus sellistele kontaktidele. Nõukogude Liitu huvitas Saksa-Vene 1914. aasta piiri taastamine ja vabad käed Dardanellides, mis oleks võinud olla separaatrahu hinnaks. Siiski jäi Hitler endale kindlaks ja keeldus Nõukogude Liiduga ametlikest kontaktidest, nähes selles võimalikku tüssamist ja Moskva soovi lääneriikidelt rohkem järeleandmisi välja pressida. Neil aastail omandas natslik reziim kogu Euroopas järjest ebainimlikumaid jooni. 20. jaanuaril 1942 toimunud natsijuhtkonna Wannsee konverentsi otsuse kohaselt alustati juutide massilist hävitamist.
pruukinud kanda aga kommunistliku partei nime. Kommunistlikule parteile oli allutatud kogu elu riigis. Tohutu võim oli julgeolekuorganeil. Majandus, nii tööstus kui ka kaubandus oli valdavalt riigistatud. Sõjaväestatus oli suurem kui maailmas keskmiselt, suuremad olid kulutused riigikaitsele, mistõttu elatustase oli madal. Nõukogude Liit. Pärast sõda alustas Stali koheselt nõudmiste esitamisega: Türgil nn Türgi Armeenia loovutamist ja sõjaväebaasi Dardanellides. Keeldus vägesid Iraanist välja viimast. Nõudis endale Liibüat, et luua tugipunkt Vahemerel. Majanduses suunas NL kogu jõu rasketööstuse arendamiseks. Laialdaselt kasutati sõdurite ja kinnipeetavate tasuta tööjõudu. Elatustase jäi äärmiselt madalaks Stalini surma järel, 5.märtsil 1953, läks suurim võim Lavrenti Beria kätte, kes mõistis riigi kiire moderniseerimise vajalikkust.