Suhete funktsioone Suhted kui ressurss, sotsiaalse toetuse võimaldamine (Orford, 1992) materiaalne, instrumentaalne, informatiivne abi, emotsionaalne toetus Areng, minakontseptsiooni kujunemine Edu, karjäär Elukvaliteet Füüsiline ja vaimne tervis (nt. toimetulek stressiga) Kohanemine Heterogeenne suhtlemiskeskkond Isiku sotsiaalne võrgustik kui indiviidide hulk, kes ei pruugi tunda teineteist, kuid kes kõik tunnevad konkreetset isikut (Miell, Dallos, 1996) Põhilised sotsiaalsed võrgustikud - Olulised teised (significant others) - Isikud, kellega on vahetussuhted (materiaalne v sümboolne) - Rühm, kellega suheldakse igapäevaselt Suhete tüüpe Kestvuse alusel: lühi- ja pikaajalised Läheduse alusel: lähedussuhted (nt sõprus, romantilised suhted) Tegevuste alusel – mida koos tehakse (nt abielu) Põhimõisteid suhtlemisprotsessi analüüsimiseks Teabe edastaja Teabe vastuvõtja Teade
") · Seos vaimse ja füüsilise tervisega (nt. konfliktsed pere- ja paarisuhted kurnavad emotsionaalselt) · Mõjutab elukvaliteeti (nt. lähedussuhete puudumine mõjutab hinnanguid eluga rahulolule) Heterogeenne suhtlemiskeskkond Isiku sotsiaalset võrgustikku on defineeritud kui indiviidide hulka, kes ise ei pruugi küll teineteist tunda, kuid kes kõik tunnevad, kuigi erineval määral, konkreetset inimest, kellega suhtlemise muster on erinev (Miell, Dallos, 1996). Näiteks moodustavad ühe isiku sotsiaalse võrgustiku tema perekond, sõbrad, sugulased, tuttavad, kolleegid ja õpingukaaslased, isikud, kellega kujunevad suhted läbi kuulumise formaalsetesse ja mitteformaalsetesse gruppidesse (nt. poliitilised, religioossed, rekreatsioonilised jt). Robert Milardo (1992; tsit. Miell, Dallos, 1996 järgi) on kirjeldanud järgmisi põhilisi sotsiaalseid võrgustikke, mis on kõikidel inimestel.
· Kohanemine Sotsiaalse käitumise ajendeid (Argyle, 1994) · Bioloogilised vajadused · Sõltumine teistest · Liikmeks olemise vajadus · Kontroll, domineerimine, võim · Seks · Agressiivsus (nt. instrumentaalne) · Enese väärtustamine · Altruism ja hoolitsemine teiste eest · Saavutusvajadus Heterogeenne suhtlemiskeskkond Isiku sotsiaalne võrgustik kui indiviidide hulk, kes ei pruugi tunda teineteist, kuid kes kõik tunnevad konkreetset isikut (Miell, Dallos, 1996) Põhilised sotsiaalsed võrgustikud: · Olulised teised (significant others) · Isikud, kellega on vahetussuhted (materiaalne v sümboolne) · Rühm, kellega suheldakse igapäevaselt Suhete tüüpe · Kestvuse alusel: lühi- ja pikaajalised · Läheduse alusel: lähedussuhted (nt sõprus, romantilised suhted) · Tegevuste alusel mida koos tehakse (nt. abielu) Põhimõisteid suhtlemisprotsessi analüüsimiseks Teabe edastaja Teabe vastuvõtja Teade Kanal Sümbolid
● Liikmeks olemise vajadus ● Enese väärtustamine ● Agressiivsus (nt. instrumentaalne) ● Seks ● Altruism ja hoolitsemine teiste eest Altruism – tahtlik teise heaolu või teise huvide järgimine ilma omapoolset otsest kasu taotlemata. Heterogeenne suhtlemiskeskkond: Isiku sotsiaalne võrgustik kui inviidide hulk, kes ei pruugi tunda teineteist, kuid kes kõik tunnevad konkreetset isikut (Miell ja Dallos, 1996). Põhilised sotsiaalvõrgustikud: ● Significant others ● Isikud, kellega suheldakse igapäevaselt ● Vahetussuhted (nt. kolleegid) Suhete tüübid. Jaotatakse: Kestvuse alusel – lühi-ja pikaajalised Läheduse alusel – lähedussuhted, nt. pere, sõbrad, romantilised suhted Tegevuste alusel – mida koos tehakse, nt. abielu Suhtlemine ja mina-konseptsioon (MK). MK – teadmine endast, mis mõjutab interaktsioonide valikut ja kulgemist.
• Bioloogilised vajadused • Sõltumine teistest (hoida toetavaid suhteid) • Liikmeks olemise vajadus • Kontroll, domineerimine, võim • Seks • Agressiivsus (sh instrumentaalne) • Enese väärtustamine • Altruism ja hoolitsemine teiste eest • Saavutusvajadus Heterogeenne suhtlemiskeskkond Isiku sotsiaalne võrgustik kui indiviidide hulk, kes ei pruugi tunda teineteist, kuid kes kõik tunnevad konkreetset isikut (Miell, Dallos, 1996) Suhtlemine ja mina-kontspetsioon (MK) Mina-kontseptsioon – teadmine iseendast, mis mõjutab interaktsioonide valikut ja kulgemist (Mina sellisega küll ei suhtle!). TEABE VAHETAMINE Informatsiooni, ideede, hoiakute, emotsioonide edastamine ühelt isikult või grupilt teisele (või teistele) sümbolite vahendusel (Theodorson ja Theodorson, 1969). Kommunikatsioon kui sõnumite vahendusel toimuv sotsiaalne interaktsioon (Gerbner, 1967). Sõnumid on - seotud kontekstiga
annaabi.ee 
