· Polkavõte poisil käed tüdruku pihal, tüdruku käed poisi õlgadel. SULGVÕTE=POLKAVÕTE · Süldvõte käed laiali ? galopivõte · Vallasvõte poisil parem käsi ümber tüdruku piha, tüdrukul vasak käsi poisi õlal. · TIISELVÕTE ????? · Vikkel poiss ja tüdruk vaheldumisi, vastakuti. Sissejuhatus rütmikasse 20.sai. esikümnel tõuseb muusikapedagoogide tähelepanu keskpunkti uus süsteem, mille kallal töötas Sveitsi muusikapedagoog ja helilooja Emilie Jaques-Dalcroze. Alates 1892.a., olles Genfi konvervatooriumis muusikateoreetiliste (solfedzo ja harm.) ainete õppejõuks, kujundab ta välja oma uue süsteemi: muusikalise - rütmilise kasvatuse kontuurid. Märgates oma üliõpilaste võimetes suuri erinevusi muusikalise kuulmise ja rütmitunde vahel, eraldab ta õpetamise tervikust ühe komponendi - RÜTMI. Rütmitunne on arendatav absoluutselt kõikidel.
Idlale saadetud kiri, milles loodetakse tema lõpudiplom väljastada talle lähemal ajal.(Ingrid Idla, Dagmar Normet, Aksel Tiik, 1991, "Ernst Idla-võlur Tallinnast", lk 13) Ernst Idlal avanes Berliinis ka võimalus omal käel tutvuda Euroopa 20. sajandi alguse eri võimlemissüsteemidega: tsehhi sokolite ühendus ja nende massivõimlemised, rootsi P. H. Lingi staatiline hügieeniline ja Rudolf Bode saksa võimlemine ning mitmed rütmika- ja tantsulise liikumise koolkonnad nagu Dalcroze ja Rudolf von Laban, kellest viimatimainitu lähtus paljuski vabatantsu teerajaja, ameeriklanna Isadora Duncani paljasjalgsest, antiiksele liikumisvormile rajatud tantsust (Dagmar Normet, 2001, " Võimlemine läbi sajandi" : Eesti Spordiseltsis Kalev, lk 9). Naasnud 1925. aastal Berliinist, lülitus Ernst Idla Tallinnas aktiivselt vabariigi kooli- ja spordiellu. Tema tegevuses 1920. aastate teisel poolel võib eristada kolme tahku :
opera seria lauljatele oli sageli harjumatu, nii et Alkestise rollis eelistas Gluck esmaesitusel lauljannat koomilise ooperi trupist, mille liikmetelt nõuti suuremat näitlejameisterlikkust. 19. sajandil austas Glucki väga Richard Wagner (1813-1883). Viimaste kümnendite edukamad Glucki-lavastused on olnud stiliseerivad à la Robert Wilson (sellega tegid algust juba I maailmasõja eelõhtul Adolphe Appia ja Emile Jaques-Dalcroze ning nii Glucki kui Wagneri puhul pidas seda oluliseks ka meie esimene professionaalne ooperilavastaja Hanno Kompus). 16. Mozarti ooperid Prantsuse ja Itaalia muusikateatri taustal Ka Mozart (1756 1791) püüdis ooperist draamateost teha, kuid ta lähtus Itaalia koomilisest ooperist. Clucki ooperireform teda seega palju ei mõjutanud (Clucki reformi aluseks oli tõsine ooper). Mozartile jäi muusika peamiseks väljendusvahendiks. Libretolt otsis Mozart ennekõike tuge oma muusikalisele
Pidas oluliseks ruumilise liikumise ja muusika kooskõla. Oluline märksõna valgus, varjul oli sama suurt tähtsus kui valgusel. Pidi ühendama lavastuse aja ja ruumi. Tema ajal hakati kasutama ka elektrivalgustust. Tema ideed jäid pikaks ajaks vaid teooriaks. Appia oli samuti oma ajast ees pool sajandit. 1903 Bizet ,,Carmen" lavastas Pariisis, sai oma ideid teostada, kasutas julgeid valgusefekte ja julgeid stiliseeritud dekoratsioone. 1906 kohtus Emile Jaques-Dalcroze'ga: eurütmia teooria, sellest sai moderntantsu alusteooria. Appiast sai tema lähedane kaastööline. Dalcroze kutsuti Saksamaale eurütmia instituuti looma. Appia töötas koos temaga Saksamaal ja nad lõid koos tulevase kooli ja teatrimaja. Appial olid sellega seoses uuenduslikud ideed ruum, kus publik ja lava on ühel tasapinnal. Tema ideed mõjutasid suuresti kogu teatrikunsti arengut. Haakub Craigi ideedega, lavastaja kui loovisiksus
annaabi.ee 
