Nüüd kopeeritakse ja jäljendatakse innukalt hiina tusimaali. Fujiwaraaegse maali värvikuse ja õrnalt kurvlevate joonte asemele tuleb vaba pintslitöö ja monokroomsus. Teemaks on inimene looduse foonil, maastik või linnud- lilled. Meeleolu on rahulik- meditatiivne. Silmapaistvad meistrid olid Mitsunaga (12. saj), kelle ,,To no Dainagoni ajalugu" kujutab kuulsate kirjanike ja õpetlaste elu, Nobuzane (12. saj), kelle portreedest on tuntuim ,,Kobo Daishi lapsena", ning Fujiwara no Takanobu (1142- 1205), kes portreteeris kuulsaid väejuhte. Ajastu teisel poollel muutus yamato-e pikkamööda Tosa koolkonnaks, põhiliselt jätkas see varasemaid traditsioone. Ashikaga ajastul sai Hiina eeskujul eelistatuks sumi-e (ühevärviline tusimaal), selle esimesi viljelejaid oli pühakuportreede maalija mincho (1351- 1427). Hiinast pärit Soga Shubun rajas ühevärvilise maastikumaali koolkonna. Tema ja ta
põhjustas tihenenud läbikäimise Hiinaga. Nüüd kopeeritakse ja jäljendatakse innukalt hiina tusimaali. Fujiwaraaegse maali värvikuse ja õrnalt kurvlevate joonte asemele tuleb vaba pintslitöö ja monokroomsus. Teemaks on inimene looduse foonil, maastik või linnud- lilled. Meeleolu on rahulik- meditatiivne. Silmapaistvad meistrid olid Mitsunaga (12. saj), kelle ,,To no Dainagoni ajalugu" kujutab kuulsate kirjanike ja õpetlaste elu, Nobuzane (12. saj), kelle portreedest on tuntuim ,,Kobo Daishi lapsena", ning Fujiwara no Takanobu (1142- 1205), kes portreteeris kuulsaid väejuhte. Ajastu teisel poollel muutus yamato-e pikkamööda Tosa koolkonnaks, põhiliselt jätkas see varasemaid traditsioone. Ashikaga ajastul sai Hiina eeskujul eelistatuks sumi-e (ühevärviline tusimaal), selle esimesi viljelejaid oli pühakuportreede maalija mincho (1351- 1427). Hiinast pärit Soga Shubun rajas ühevärvilise maastikumaali koolkonna.
koolkonna õpetuslikku pärimust, mida Jaapanis hakati nimetama tendai koolkonnaks (5). Koolkonna sees tekkis üpris ruttu mõneti Tiibeti- päraseid tavasid ja harjutusi viljelev esoteerilise budismi suund. Sellest sugenenud võistlev koolkond rajas Kyõtost veidi lõuna pool asuvale ja tollal peaaegu ligipääsmatule Kõya mäele üsna kiiresti oma usukeskuse. Sealset koolkonda hakati nimetama shingoniks. Selle asutajaks oli kuulus munk Kukai (744- 835), keda pärast surma tunti Kobo Daishi nime all ning austati kui suurt pühakut (5). 10 Tendai ja shingoni usukondadele lisandus kiiresti teisi, millest osa lähtus Hiina budismi ja Jaapanipärastest mõttesuundadest. Lootosesuutrat tähtsustati juba tendai budismis, kuid Nichiren (1222- 1282) seadis selle oma õpetuse lähtealuseks ja tema tõlgenduslikud teosed olid ajendiks mitme uue uskkonna tekkimisele. Need hõlmavad
esemesse Igal paikkonnal/kogukonnal oli oma jumal, päikesejumal oli selline keskne, kes tagas kõikides jaapani paikades.. mingi asja Jaapanis on pühamute kataloogid kus pühamus saab mingi ametiala jumalaid kummardada Nt eksamite eel otsid vastava jumala ja siis lähed temalt tarkust küsima Suured õpetajad (Taishi) Shingoni koolkonna asutab Kukai (774-835), kes sai postuumselt tuntuks nime all Kobo- daishi (suur dharma levitaja) Tiantai koolkonna asutab Hiinas Zhiyi (538-597) ja Jaapanis Saicho (767-822), keda hiljem hakati kutsuma Dengyo-daishiks (Suur õpetuse üleandja) Shingon on esoteeriline ja Tiantai eksoteeriline esoteerilises rõhutatakse mantrate ja mandalate olulisust, praktikas need kesksel kohal, Tiantai on filosoofiakesksem, õpetus sarnaneb fenomenoloogiale räägitakse asjadest, fenomenidest ja tühjast iseloomust, on
annaabi.ee 
