Fukushima katastroof Marten Arandi Katastroofi toimumisaeg 11. märts 2011, kell 14.46 (kohalik aeg) tabas Jaapanit maavärin, mille tugevus oli 9 magnituudi. See maavärin tõi kaasa tsunami, mis purustas kõike, mis teele ette jäi. Maavärin tõi kaasa tuumakatastroofi, sest Daiichi tuumajaam sai plahvatuse tõttu kannatada. Katastroofi toimumiskoht Maavärina kolle ehk epitsenter oli pealinnast Tokyost 373 km kaugusel. Daiichi tuumajaam enne õnnetust Katastroofi põhjused Daiichi tuumajaamas tõid maavärin ja tsunami kaasa tuumareaktori purunemise. Reaktori purunemise põhjuseks oli plahvatus. Reaktor plahvatas sest, sest jahutussüsteem lakkas töötamast, küttusevardad kuumenesid üle, süttisid põlema, ning põlemisel eraldus vesinik, mis plahvatas. Daiichi tuumajaama põleng Purunenud reaktor Daiichi tuumajaam pärast õnnetust Tuumakatastroofi korral tuleb
Fukushima avarii Mihkel Kanne, Daniel Sei 12.R Sissejuhatus Asutati 1971. aastal koostöös General Electric, Boise, and Tokyo Electric Power Company (TEPCO). Fukushima tuumaelektrijaam Daiichi koosnes kuuest kergveereaktorist. Neid kergveereaktorieid toitsid generaatorid koguvõimsusega 4,7 GWe. Algselt plaaniti rajada tuumajaam 35meetrit kõrgusele merepinnast, kuid rajati lõpuks 10meetri kõrgusele. Fukushima avarii 8.9 magnituudine maavärvin, samaväärne maavärin oli viimati aastal 1900. Rannikut ründas hiidlaine, mis ulatus üle 10 meetri, põhjustades linna hävingu- üle 15,000 inimese hukkus.
kaudu. Tuumaajastu jooksul on tekkinud umbes 25 raskemat õnnetust. Kolm kõige suuremat on Three Mile Islandi (USA), Tšernobõli ja Fukushima õnnetused. Three Mile Islandi õnnetus juhtus 28.märtsil 1979. aastal, kui osaliselt sulas üles samanimelise jaama reaktori tuum. 26. aprillil 1986. aastal kuumenes üle, sulas ja plahvatas Tšernobõli (Ukraina) tuumajaama neljas reaktor. 11. märtsil 2011. aastal tugeva maavärina järel tabas Fukushima Daiichi (Jaapan) elektrijaama erakordselt suur tsunami. Elektrivarustuse katkemine põhjustas ülekuumenemise, kütuse sulamise ja mitu plahvatust. 2013. aastaks oli maailmas umbes 435 töötavat tuumaelektrijaama, kõige rohkem on jaamu ehitatud USAs, Prantsusmaal, Jaapanis ja NSV Liidus. Tuumariike on üheksa: USA (esimene katsetus 1945. aastal), Venemaa (1949), Ühendkuningriik (1952), Prantsusmaa (1960), Hiina (1964), India (1974), Pakistan (1998), Põhja-Korea (2006).
Ukraine (then officially the Ukrainian SSR). An explosion and fire released large quantities of radioactive particles into the atmosphere, which spread over much of the western USSR and Europe. • The Chernobyl disaster was the worst nuclear power plant accident in history in terms of cost and casualties, and is one of only two classified as a level 7 event (the maximum classification) on the International Nuclear Event Scale (the other being the Fukushima Daiichi nuclear disaster in 2011). • The battle to contain the contamination and avert a greater catastrophe ultimately involved over 500,000 workers and cost an estimated 18 billion rubles (18 billion $USD) . During the accident itself, 31 people died, and long-term effects such as cancers and deformities are still being accounted for. • The Soviet government also cut down and buried about a square mile of pine forest near the plant to reduce radioactive contamination
Tuumaenergia kasutuselevõtu võimalustest Eestis 1.Tuumajaamadest üldiselt 2.Eesti ajalooline seotus aatomienrgiaga 3.Tuuma reaktorid ja kütus 4.Ohud ja tuumakütuse jäägid 5.Majanduslik otstarbekus ja omanikud Viimastel ajal on hoogustunud debatt Eesti oma tuumajaama võimaliku ehitamise üle.Jaapanis asetleidnud 9 magnituudine maavärin, sellele järgnenud 38,5 m hiidlaine ja järgnenud avariid Fukushima Daiichi tuumajaamas on pannud inimesed muret tundma tuumaenergeetika tuleviku üle. Nagu ikka esineb nii poolt kui vastu käivaid seisukohti. Kahjuks pole tuumajaama vastastel eriti muid põhjendusi kui vaid see, kui ohtlik see on. Kuid maailmas on söe, gaasi ja hüdroelektrijaamades tunduvalt rohkem õnnetusi kui tuumajaamades. Praegu on maailmas umbes 443 töötavat tuumareaktorit ja ajast, mil esimene tuumajaam aastal 1954 NSVL tööd alustas, on olnud vaid 3 suuremat avariid. Ja
30 miljardit bekrelli radioaktiivset tseesiumit ning sama palju ka radioaktiivset triitiumit. 11 Inimese ökoloogiline jalajälg Tuumajaama eest vastutava firma andmetel on Fukushima katastroofi algusest Vaiksesse ookeani jõudnud umbes 20–40 triljonit bekrelli radioaktiivset triitiumit. Tokyo ülikooli professori sõnul voolab Fukushima Daiichi sadamasse iga päev 3 gigabekrelli tseesium-137-t. Hinnanguliselt on Fukushima katastroof saatnud ookeani kuni 100 korda rohkem tuumaradiatsiooni kui vabanes kogu Tšornobõli katastroofi jooksul. Septembris avalikustatud uurimuses jõuti järeldusele, et suur kogus tseesium-137-ga saastunud vett hakkab jõudma USA rannikuvetesse järgmise aasta alguses ning saavutab oma tipu 2016. aastal. Hinnatakse ka, et 2020. aastaks jõuab märkimisväärne tase tseesium-137-t igasse Vaikse ookeani nurka.
ja erinevad lämmastik- ja vääveloksiidühendid. Need keemilised ühendid põhjustavad näiteks hingamisteede haigusi ja happevihmasid. Võttes Eestit näiteks, siis siin on põhiliseks energiaressursiks põlevkivi, mille maavarad lõppevad umbes 50 aasta pärast. Euroopas on hakatud sulgema tuumajaamasid, sest nad on põhjustanud katastroofe (suurimad neist 1986. aastal toimunud Tsernobõlis ja 2002. aastal toimunud Fukushima Daiichi tuumajaamas) ja eraldavad toksilisi aineid. Taastumatutest maavaradest eralduvate jääkainete kasutusala on piiratud. Tuumakütuste aatomite lõhustumisel tekkivad jääkained on radioaktiivsed. Enamuste reaktorite kütuseks olev uraan koosneb eelkõige kahest isotoobist, milleks on uraan-235 ja uraan-238, ühe poolestusaeg on umbes 704 miljonit aastat ja teisel 3 isotoobil 4,5 miljardit aastat
annaabi.ee 
