Infot otsides selgub, et maal on üks tseen poeem Musée des Beaux Arts'ist. Maali tegelik sisu kujutab seda, kuidas Ikaros, meistrimees Daidalose poeg, sai endale vahast valmistatud tiivad, et pääseda laburündist. Paraku ei kuulanud poeg isa õpetussõnu ning päiksele liiga lähedale lennates vahast tiivad sulasid. Seetõttu ta kukkus merre, kuhu ka uppus. Hiljem sai see meri oma nime Ikarose järgi Ikaria. Samas maali teisel verisoonil on kujutatud Ikarose isa Daidalost endiselt lendamas, kuna ta ei läinud päikesele liiga lähedale, et too tema tiibu sulataks. Selline paiknemine seletab ära ka karjuse üles taeva poole suunatud pilgu. Pieter Brueghel'i üheks iseloomuks on kujutada talupoegi, kes on ilustamata, kuid imetledes nende elujõudu. Talupoegliku igikestvusele vastandab ta mõnikord aga üksiku kangelase eneseteostusekastete tühisuse, täpselt nagu „Maastik Ikarose kukkumisega“ maali puhul.
naistena. Tavaliselt mainiti nende hulgast kolme: Klotho ketras elulõnga, Lachesis määras lõnga pikkuse ja Atropos lõikas lõnga katki. 71. 3 graatsiat- Aglaia - võluvuse graatsia,Euphrosyne - luule graatsia,Thaleia - muusika graatsia 72. Daidalos ja Ikaros- Daidalos andis Ariadnele nõuande, millest Theseusel oli kasu pärast võitlust Minotaurosega: Theseus kasutas labürindist lahkumiseks Ariadne lõnga. Karistuseks hoiti Daidalost koos tema poja Ikarosega vangis. Vangistatud Daidalos valmistas linnusulgedest ja küünlavahast endale ja Ikarosele tiivad ning lendas nendega ära. Hoolimata isa hoiatustest lendas Ikaros liiga kõrgele ning sattus päikesevankrile liiga lähedale. Vaha tema tiibade vahel sulas ning ta kukkus merre, mida nüüd kutsutakse Ikaría mereks., D oli kuntsnik,ehitusmees,leiutaja 73. Aiolos, Aiolose kott- tuultejumal,millesse olid seotud kõik tormised ja
16 mõtteid, vähe oma mõtteid), „Eetika“, „Paralleelsed elulood“. Terviklikud romaanid – pikem jutustav proosateos, eraelu, olustikku kirjeldav, nt Longose „Daphnis ja Chloe“ Daidalos Daidalos oli Minosele ehitatud labürindi arhitekt ning ta abistas Ariadnet lõngakeraga, et Theseus sealt välja saaks. Minos sai sellest aru ja karistas Daidalost ning pani mehe koos pojaga labürinti. Daidalos ehitas tiivad ja nad lendasid minema. Poeg Ikaros lendas päikesele liiga lähedale ning tiibade kinnitusvaha sulas üles, poiss kukkus merre. Daidalos läks elama Sitsiiliasse, Minos esitas ülesande, et teda leida. Daidalos vastaski kutsele ja lahendas merikarbi ning niidi ülesande. Minos leidis ta, kuid Sitsiilia kuningas astus talle vastu ja Minos suri. Adonis
ennast külastades jahiretkele sõnni tapma, kuid sõnn tappis hoopis ise Androgeose. Minos vallutas Ateena ja lubas linna maatasa teha, kui ateenlased igal üheksandal aastal ei saada talle andamina seitset neidu ja noormeest. Neid noori ootas jube saatus Kreetale jõudes heideti nad Minotaurusele õgida. Minotaurus oli pooleldi koletis, härg ja mees. Poseidon oli sõnni Minosele andnud selleks, et viimane saaks koletise jumalale ohverdada, ent Minos ei raatsinud seda teha. Minos sundis Daidalost, suurt ehitusmeistrit, konstrueerima koletise jaoks vangla, kust oli võimatu välja pääseda. Daidalos rajas kurikuulsa labürindi, kust keegi välja ei pääsenud. Kui oli käes järjekordne ohverdamisaeg, tahtis Theseus üks ohvritest olla, et Minotaurus tappa. Theseus rääkis sellest ka isale ja lubas õnnestumise korral asendada musta purje valgega, et Aigeus võiks juba eemalt näha tervena kojusaabuvat poega. Noored ohvrid jõudsid Kreetale ja kõndisid labürindi poole.
andamit iga 9 aasta järel 7 neidu ja 7 noorukit, kes anti Minotaurosele (`Minose härg') Kord oli Poseidon andnud Minosele väga ilusa sõnni, et M. selle talle ohverdaks, kuid M. ei raatsinud ja jättis sõnni endale. Karistuseks pani Poseidon Pasiphae sõnnisse armuma. Pasiphae laskis Daidalosel ehitada lehmakuju, puges sellesse, et sõnniga ühte saada. Sellest ühendusest sündiski Minotauros pooleldi härg, pooleldi mees. Minos sundis Daidalost ehitama Minotaurosele vangla, kust on võimatu välja pääseda. D. ehitas labürindi. Ühe järjekordse inimsaadetise hulgas tuli labürinti Aigeuse poeg Theseus, kes magava Minotaurose rusikatega surnuks peksis (teises variandis sai Minose tütrelt Ariadnelt võlumõõga) ja Ariadnelt saadud lõngakera abil ka labürindist välja oskas minna, päästes nii iseenda, oma kaaslased kui ka Ateena (linn ei pidanud enam Minosele andamit saatma). Kui M. sai teada, et A. oli Theseust aidanud D
annaabi.ee 
