Rootsi kuninga ülesandel inspekteeris 1681. aastal Narva kindlustusi tollane fortifikatsiooniteenistuse juht, väljapaistev sõjaväeinsener Erik Dahlberg. Oma kriitilises aruandes nimetab ta Narva kindlustusi ebarahuldavateks ning seniseid uuendusplaane halbadeks või liiga kalliteks. Dahlberg esitas kuningale ka oma ettepanekud, millest ühe kuningas 1683. aastal ka kinnitas. Tegemist oli täiesti uue kaitsesüsteemiga. Senisele keskaegsele linnamüürile rajanevad kindlustused jäid Dahlbergi poolt kavandatud kaitsevööndi sisse ja kaotasid tegelikult oma funktsiooni. Vanast vööndist jäi nüüd endisele joonele vaid jõepoolne külg, põhja ja lääne suunal aga suurendati hoonestusala. Töödega alustati 1682. aastal tagasihoidlikult, kuid jätkati aasta-aastalt tõusvas tempos kuni Narva vallutamiseni venelaste poolt 1704. aastal. Ehkki ehitustöödega jäädi sõjale jalgu, jõuti suur osa Dahlbergi kavandatust siiski enne sõda valmis
Kellele ja mis aastal? 2 krahvi tiitlit on andud 1654 ja 1651 aastal inimesed kes said tiitlit Robert von Douglas ja Stenbock 2.3 Millal sai Carl Adam von Stackelberg vabahärra tiitli? 1727 ja 1714 aastal 2.4 Nimetada 3 enamkasutatud aadlivapi põhikujundit? Kotkas,palk,liilia 3. 17.Sajandi trükised 3.1 Leida kindralkuberner Andres Torstenssoni korraldus 12.01.1678. aastast.Mida sisaldab(lühidalt)? Ratsateeninduskohustust 3.2 Leida Erik Dahlbergi korraldus 04.03.1697.Mida sisaldab? Mõisnikelt nõutakse võlguolevate laeka- ja saatekonnaraha tasumist. 4. Eesti ala mõiste register 4.1 Nimetada Noarootsi kihelkonna eramõisad: Pürksi, Vööla,Saare,Nõmmaküla,Paslepa,Riguldi,Tahu,Sutlepa 4.2 Leida Harju Madise kihelkonna Männiku mõisa saksakeelne nimetus.Mis tüüpi mõisaga oli tegemist? Tannenthal,karjamõis 5.Hingerevisjonide register 5.1 Keila kihelkonna läbiviidud hingerevisjoni materjalide otsing:
XIV saj. lõpus ehitati valmis vahitornidega kindlustatud linnamüürid. XV - XV saj. Narva kaitseehitised moderniseeritakse seoses tulirelvade kasutuselevõtmisega, keskaegsed tornid ehitatakse ümber suurtükitornideks - rondeelideks. Eriti aktiivselt täiustasid linnuse kaitsevõimet rootslased XVII sajandil. Sajandi esimesel poolel ehitati bastione Hollandi ja Itaalia eeskujude järgi, alates XVII saj. 80. aastatest alustatakse väljapaistva Rootsi sõjaväeinseneri ja arhitekti Erik Dahlbergi projekti järgi grandioosset prantsuse tüüpi bastionidest koosneva uue kaitseliini ehitust. Nii kujunes lõplikult välja Narva kindluse kaitsesüsteem, mis säilis oluliste muudatusteta kuni XIX sajandi keskpaigani. Praeguseks ajaks ei ole Eestis säilinud ühtki teist nii mitmekülgset sõjalis-ajaloolist ehitist. Koos Ivangorodi kindlusega moodustab Narva kindlus üldeuroopaliku tähtsusega ajaloolis-arhitektuurilise ansambli. 3 1
Aasta 2012 algul korraldati seal lumelaua ja mäesuusa võistlus. Pilt 1. Rannamäe vaated erineva nurga alt. 5 RANNAMÄGI Rannamägi asub Rannamäe tee ja Põhja puiestee vahel aadressiga Rannamäe tee 11. Tallinna vanalinna põhjaküljel Suure Rannavärava kõrval asetseva Skoone bastioni ehitamise plaanidest on andmeid juba 1634. aastast. Ehitamine algas aastal 1683. Rootsi riigi kõigi kindlustuste ülema Erik Dahlbergi (16251703) ja Tallinna komandandi Paul von Esseni (25. september 1631 2. august 1699 Tallinn)1686. aastal koostatud ja kuningas Karl XI (24. november 1655 Stockholm 5. aprill 1697 Stockholm) kinnistatud Tallinna muldkindlustuste uues generaalplaanis taheti Tallinna muuta vallutamatuks tohutu bastionaalvööndiga. Vööndisse pidi kuuluma 11 võimast bastioni, ristitud Rootsi riigi provintside või linnade nimedega. Kuid Tallinn oli vaene, nappis raha, materjali ja tööjõudu,
põhiliselt klassistsistlikus stiilis ja mille kõrgus ei ulatu üle 2-3 korruse. Paljude hoonete keldrid ja osa müüre on aga palju vanemad, ulatudes tagasi 13-17. sajandisse. Toompea krundid on üldiselt suuremad kui all-linna omad, sisaldades sageli avaraid hoove. Keskajal oli Toompea võrreldes all- linnaga asustatud võrdlemisi hõredalt ja hoonestatud põhiliselt ühe- ja kahekorruseliste hoonetega, nagu seda võib näha Erik Dahlbergi valmistatud 1683. aasta maketilt. Ka tänapäeval annavad seal tooni põhiliselt ühe- ja kahekorruselised hooned, sekka ka mõni kolmekorruseline. Toompea keskaegset ilmet on kõige rohkem kahjustanud 1894-1900 Lossi platsile ehitatud neovene stiilis Aleksander Nevski õigeusu katedraal. Mainitud hoone ehitati sinna venestamise kõrgajal ning on Toompeale arhitektuurselt täiesti võõras. Samuti rikkus ta ka Lossi platsi kui keskaegse