jäänused: tühi veini pudel, tükk leiba, veidi juustu. Milline ülbus. Murfi teooria: gangster oli peale sulgemist ikka muuseumis ja manipuleeris alarmiga. Ta ootas kuni kõik oli vaikne, samal ajal süües ja juues. Viimaks viis ta väärtusliku kuju akna juurde. Kindlasti ootas keegi väljas autoga. Milline skandaal! Kodus läheb Murf enda arhiivi, seal on tal oluline informatsioon linna kriminaalsete isikut kohta. Ta leiab ühte huvitava kandidaadi: Dagobert, kutsutud ka Mustpea, tuntud oma eriliste tegude ja ka hea isu pärast. Murf helista Dagoberdi mobiilile ja palub talt väikest intervjuud. Dagobert sööb just hommiksööki. Aga ta saab kohe tulla kui see nii tähtis on. Muideks, ta istub poole tunni pärast Murfi büroos, naeratav ja singivõileib peos. ,,Nagu te võibolla olete kuulnud", ütleb Murf, ,, keegi on eile õhtul varastanud Nofretete, teie olete ekspert ja teate ,et see oli peaaegu võimatu
Merovingian Dynasty Merovech 447-58 Childeric I 458-82 Clovis I 482-511 Childebert I 511-58 Clothaire I 558-62 Charibert 562-66 Sigebert I 562-75 Chilperic I 566-84 Clothaire II 584-628 Dagobert I 628-37 Clovis II 637-55 Clothaire III 655-68 Childeric II 668-74 (St) Dagobert II 674-78 Theuderic III 674-91 Clovis III 691-95 Childebert II 695-711 Dagobert III 711-16 Chilperic II 716-21 Theuderic IV 721-37
kolm suurt armeed, kusjuures viimasel ajal silma paistnud noorele kindralile Bonaparte'ile anti neist kõige viletsam, samuti peeti tema tegevusvälja, Põhja-Itaaliat, strateegiliselt kõige vähemtähtsamaks. Põhiedu loodeti saavutada Reini rindel. Kuid Napoleon suutis oma vägedega kuue päeva jooksul võita kuus lahingut ning vallutada Milano, samas kui teised Prantsuse väed olid Reinil suhteliselt edutud. Järgnévalt võitis Bonaparte ka austerlaste väljapaistvaimat väejuhti Dagobert Sigismund von Wurmserit ning vallutas Mantua. 1797. aasta alguses oli Austria sunnitud rahu paluma ning prantslaste kontolli alla langes kogu Põhja-Itaalia peale Veneetsia, mis läks kompensatsiooniks Belgia eest Austriale. Poliitilised olud olid võitudele vaatamata ikkagi ebastabiilsed ning Direktooriumi süsteem osutus üpris võimetuks maad juhtima. 1797. aasta septembris tekkis taas oht, et võimule tulevad rojalistid, sedakorda juba kindral Pichegru abil ja võimalikul
kusjuures viimasel ajal silma paistnud noorele kindralile Bonaparte'ile anti neist kõige viletsam, samuti peeti tema tegevusvälja, Põhja-Itaaliat, strateegiliselt kõige vähemtähtsamaks. Põhiedu loodeti saavutada Reini rindel. Kuid Napoleon suutis oma vägedega kuue päeva jooksul võita kuus lahingut ning vallutada Milano, samas kui teised Prantsuse väed olid Reinil suhteliselt edutud. Järgnévalt võitis Bonaparte ka austerlaste väljapaistvaimat väejuhti Dagobert Sigismund von Wurmserit ning vallutas Mantua. 1797. aasta alguses oli Austria sunnitud rahu paluma ning prantslaste kontolli alla langes kogu Põhja-Itaalia peale Veneetsia, mis läks kompensatsiooniks Belgia eest Austriale. Poliitilised olud olid võitudele vaatamata ikkagi ebastabiilsed ning Direktooriumi süsteem osutus üpris võimetuks maad juhtima. 1797. aasta septembris tekkis taas oht, et võimule
kehtis Hispaanias ja Lõuna- Prantsusmaal kui läänegootide õigus; 1.2. Edictum Theodorici kehtestas kuningas Theoderich (493 - 526) kehtis Itaalias kui idagootide õigus 1.3. Lex Burgundionum kehtestas kuningas Gundobad (480 - 501) kehtis kui Lõuna-Prantsusmaal olnud burgundide õigus; 1.4. Lex Salica; kehtestas kuningas Chlodovech (481 - 511). kehtis kui Belgias ja Põhja-Prantsusmaal olnud frankide õigus; 1.5. Lex Ribuaria; kehtestas kuningas Dagobert I (623-639) kehtis kui Kölni piirkonnas olnud ribuaari frankide õigus 1.6. Edictum Rothari; kehtestas kuningas Rothar 643.a. kehtis kui Ülem-Itaalias paiknenud langobardide õigus 2. Varakeskaegsed õiguse üleskirjutused, mille päritolu on ebaselge; eeldatavalt koostatud kloostrites 8. saj. 2.1. Lex Alamannorum; kehtis Elsassi, Sveitsi, Lõuna-Badeni aladel 2.2. Lex Baiuvariorium; kehtis Baieri aladel 3
varjupaigaõigust rikkuda! Selline rikkumine maksis Prantsusmaa marssali Robert de Clermonfi ja Champagne'i marssali Jean de Chalons'i elu, ja ornet' sündis see ainult ühe 2 0 8 armetu mõrtsuka Perrin Marci, vahetuskaupmehe selli pärast. Mõlemad marssalid olid Saint- Mery kiriku uksed sisse murdnud. Selles seisneski nende määratu süü. Pelgupaik sisendas niisugust aukartust, et see päri muste järgi vahel isegi loomadeni küündis. Aymoi jutustab, et kui Dagobert'i * poolt tagaaetud hirv püh Denis' * haua juurde jooksis, jäid hagijad silmapil seisma ja lakkasid haukumast. Kirikutel oli tavaliselt üks väike kambrike valmi varjupaika vajavate inimeste jaoks. Aastal 1407 ehita Nicolas Flamel nende jaoks Saint-Jacques-de-la-Bouche-rt'e kiriku võlvide peale ühe kambri, mis läks maksma neli naela kuus sol'i ja kuusteistkümmend Pariisi teenarit. 354 Jumalaema kirikus oli säärane kambrike ehitatud vastu kloostri ruume ühe kõrvalkäigu