Sageli muutsid häälikute ja sõnade kokkukuhjamine teose absurdseks. See pidi arendama inimese kujutlusvõimet. Nad taotlesid erandlikkust. I MS lõppedes kandus dadaismi keskused Pariisi ja Berliin. 1920-del sulandusid dadaistid uue tekkinud kirjandusvooliga milleks oli sürrealism. T.Tzara SÜRREALISM sai alguse 1919 a Prantsusmaal. Mõiste tähistab ülirealismi ja selle vooli üks juhtivaid luuletajaid on André Breton. Sürrealistid kasvasid välja dadaistidest. Nad pidasid kõige tähtsamaks alateadust, unenägu, kui loomingu allikat. Luuletuste kirjutamisel rakendati automaat kirjutise meetodid ( üles tuli kirjutada kõik, mis pähe tuli ja võimalikult kiiresti). Sürrealismis eristatakse erinevaid perioode: 1919-1923 automatism, mõtete kirja panek võimalikult kiiresti; 1930-dad uute elamuste otsimine ringi liikudes, musthuumor; 1940-dad uute müütide loomine ja otsimine. L.Aragon P.Eluard
Moeloojad nagu Yves Saint Laurent on kasutanud otsest inspiratsiooni ja toonud sirgjooneliste kleitide peale mondrianilikud ruudud ja sini-puna-kollased värvilaigud. Kuid esineb ka modifikatsioone ning enam ei domineeri horisontaalsed ja vertikaalsed jooned, vaid sisse on toodud ka teisi kujundeid peale ruutude ning peale primaarvärvide esinevad ka pastelltoonid. Ma ei ole täitsa kindel, kui palju oli De Stijl mõjutatud Bauhausist, Vene konstruktivistidest, Itaalia futuristidest või dadaistidest, kuid ometi tundub nende vormikeeles olevat sarnasusi. De Stijl´í eesmärk oli küll valmistada masintoodetavaid esemeid, kuid reaalsuses ei saanud see kunagi teoks. Tundub, et nende idee luua totaalne ja kõikehõlmav disain jäigi vaid ideede tasandile. Samas on nende vormikeel tänapäeval äratuntav ning paljud kunstnikud ja disainerid saavad De Stijl’ilikust värvikombinatsioonist ja geomeetriast siiani inspiratsiooni. Kasutatud allikad Paulus, K. (2011)
Oli sõber Ezra Poundiga. Kuulsuse tõi talle poeem ,,Tühermaa". 1923-1939 juhtis filosoofia ja kirjanduse kvartaliajakirja ,,The Criterion". 1927 vahetas usku anglokatoliku kiriku liige varjundas tema teoseid ,,Tuhkapäev" 1930, ,,Kalju" 1934, ,,Mõrv katedraalis" 1935. 1948 a Nobeli kirjandusauhind. DADAISM ja sürrealism sulasid teatud piirini üksteisesse, nende voolude vahel võib leida rohkesti kokkupuutepunkte. 1918. a ilmus dadaismi manifest, millele tuntumatest dadaistidest kirjutasid alla T. Tzara, H. Ball, F. Jung, R. Hülsenbeck, M. Janco, R. Hausmann. Selles väidavad autorid, et dada sümboliseerib ürgset suhet maailmaga. Propageerib kunsti, mis ühendab endas kõik kunstiliigid ja viib ellu uued ideaalid. Dadaistlik kunst kujutab elu simultaansust, kus üheaegselt eksisteerivad müra, lärm, värvid, rütmid. Dadaism sai alguse Zürichist. Sveits jäi sõjas neutr ning seal leidsid varjupaiga paljude maade kunstnikud
Rühma liikmed, kellest suurem osa olid kirjanikud, kes pidasid kunsti allikaks alateadvust ja unenägusid, mille abil nad püüdsid pääseda ühiskondlike tavade ja terve mõistuse poolt seatud ahistavatest piiridest. Intellektuaale huvitas eriti sürrealismi meetodite hulka kuuluv tehnika, mille järgi tuli tekstid kirjutada nende sisu teadvustamata, et alateadvusest või unenägudest pärinevad intuitiivsed pildid kinni püüda ja kirja panna. Sürrealistide rühm kasvas välja Pariisi dadaistidest. Dadaism oli liikumine, mis oli suunatud traditsioonilise kunstivormide vastu. Sürrealistid ei kiitnud aga heaks dadaistide anarhistlikku käitumist, vaid olid rohkem huvitatud uue ühiskondliku utoopia otsimisest, orienteerudes kommunismi põhimõtetele. Nad uskusid, et suudavad saavutada oma ühiskondlikpoliitilised eesmärgid, järgides Freudi psühhoanalüüsi ja paljastades inimese alateadlikud ja instinktiivsed ihad, aidates sellega kaasa tema vabanemisele
annaabi.ee 
