Ta asus uurima kiirgust ning lähtus uraaniks nimetatud elemendist, nagu ka prantsuse füüsik Henri Becquerel. Bequerel aimas, et uraanist lähtuv kiirgus tekitab elektrivoolu, mida hiljem kinnitas soti teadlane lord Kelvin. Marie otsustas voolu uurida ning seda tundma õppida, kuid hakkas ka uurima teisi kiirgavaid materjale, mis sisaldasid näiteks tooriumi- ja uraaniühendeid. Marie uuritud pigimaagi kiirgus oli väga tugev. Veel kummalisem oli see, et maagist oli uraan juba eraldatud. Curied püüdsid avastada neid tundmatuid elemete, mis kiirgust tekitavad, spektroskoobi abil. Märtsis ja aprillis 1898 kirjutas Marie aruandeid, mis kanti ette Prantsuse Teaduste Akadeemias ning lõpuks oli tundmatu element kindlaks tehtud nind 18. juuli aruandes nimetatud Poola auks polooniumiks. Sama aasta lõpuks oli Marie avastanud veel teisegi elemendi, mille ta nimetas raadiumiks. Curied murdsid pead selle üle, et miks mõned elemendid on radioaktiivsed, teised mitte.
Marie hakkas uurima ka teisi kiirgavaid materjale, mis sisaldasid näiteks tooriumi-ja uraaniühendeid. Üht neist nimetati uraniidiks ehk uraanipigimaagiks. Maaki kaevandati Saksamaa ja Tshehhi praeguse piiri lähedalt. Marie uuritud pigimaagi proovide kiirgus oli väga tugev. See oli seda kummalisem, et maagist oli uraan juba eraldatud- seda kasuatati klaasi ja keraamika tootmiseks. Kas pigimaagi proovid sidaldavad mingeid tundmatuid elemente, mis ongi kiirguse allikaks? Curied püüdsid neid tundmatuid elemente avastada spektroskoobi abil. Selle meetodi puhul ained kuumutati ja nende kiiratud valgus juhiti läbi klaasprisma, mis lahutas valge valguse eri värvusega kiirteks. See meetod oleks pidanud aitama neid saladuslikke elemente kindlaks teha, kuid Curied ei suutnud saada selgeid tulemusi. Märtsis ja aprillis 1898 kirjutas Marie aruanded, mis kanti ette Prantsuse Teaduste Akadeemias. Lõpuks oli tundmatu element kindlaks tehtud nind 18. juuli aruandes
* RADIOAKTIIVSUS. Loodusliku radiaktiivsuse avastajaks oli Becquerel (1898) , kui ta uuris Uraanisoolasid. Ta avastas ,et tekkiv kiirgus pole silmaga nähtav , aga ta on suure läbimis võimega. Hiljem leitsid abielu paar Marie ja Pierre Curie ,et selline nähtus on iseloomulik ka teistele keemilistele elemntidele.Nemad nimetasid selle Kiirguse radiaktiivseks kiirguseks. Curied leitsid ,et elektriväljas või magnetväljas jaguneb radioaktiivne kiirgus KOLMEKS ! Positiivsete laengute kaldumisel tekkis alfakiirgus , vastas suuda kaldus deltakiirgus ja otse gammakiirgus.Tehti kindlaks , et kõik elemendid , mille jürjekorra number on suurem kui 83 on radioaktiiivsed. Ning radiaktiivseid isotoope leidub praktiliselt kõikidel elementidel. Peale Ruthefordi Tuuma avastamist ,seostati radioaktiivsust just Tuumadega.
raadium teha, mis on kõige tähtsam ning inimsoole vajalikum. Ta on meie liitlaseks julma haiguse, vähi vastu. Peagi algab raadiumi ajastu, tehakse tehas mis toodab ja varustab arste raadiumiga, ilmub ajakiri nimega `'Le Radium''mis käsitleb eranditult radioaktiivseid aineid ning tal on oma noteering kaubana. Marie on tunnistanud, et tal on kahju, et ta nimetas elemendid just nii, oma südames oleks ta tahtnud, et kuulsaks oleks saanud poloonium. Samas jäävad Curied täiesti omakasupüüdmatuks, seoses sellega kuidas täpsemalt raadiumit töötelda saaksid nad võtta patendi ning saada rikkaks, kuid nad otustavad jagada kõik on teadmised edasi tasuta. 1903. aastal saavad nad koos oma esimese Nobeli preemia füüsikas. Sinna ei jõua nad aga tänu töökoormustest tekitatud haigusele. Nobeli preemiaga kaasneb ka aga suur meediakära, mis omakorda toob neile rohkem kahju kui rõõmu, pidev meedia kära ei istu neile kumbagile.
Nad toetasid Marie'd ja Pierre'i lisalaboriruumiga, materjali ning abilistega. Arenes jõudsalt kasvav tööstus, mis rakendas radioaktiivseid aineid meditsiiniliseks kasutamiseks, aga ka muu tarbeks, näiteks pimedas 6 helendavate kellade tootmiseks. Raadiumi kasutasid teadlased ka aatomitega katsetamiseks. Nad kinnitasid, mida Marie oli kahtlustanud võimas energia, mis ilmus radioaktiivsuses, oli iga olulise aatomi põhiomaduseks. Curied ise ei saanud sellest tööstusest rikkaks. Õigupoolest oli neil raskusi oma majapidamise ülalhoidmisega. Nad suurendasid oma sissetulekut 1900. aastal võttes vastu rohkem õpetamistööd. Marie'st sai esimene naine, kes oli teaduskonna liige Prantsusmaa peamises naisõpetajate koolitamise õppeasutuses. 1903. aastal sai ta doktorikraadi, mis tegi temast esimese naise Prantsusmaal, kellel see oli. Eksamineerijate komitee kuulutas, et tema töö oli
annaabi.ee 
