LUUD jalaluud- OSSA PEDIS , need jagunevad: -kannaluud OSSA TARSI- 7 tk, mis omakorda jagunevad: 1. OS NAVICULARE- lodiluu 2. CALCANEUS- kandluu 3. TALUS- kontsluu 4. OS CUBOIDEUM- kuupluu 5. – 7. OSSA CUNEIFORMIA- talbluud -pöialuud OSSA METATARSALIA; kokku 5 lühikest toruluud -varvaste lülid OSSA/PHALANGES DIGITORUM PEDIS, neid on kokku 28. Mõlemal suurel varbal on kaks lüli, ülejäänud varvastel kõigil on 3 lüli, seega kahe jala peale on kokku 28 tk käeluud OSSA MANUS, need jagunenevad: -randmeluud OSSA CARPI/ CARPALIA, kokku 8 tk -kämblaluud OSSA METACARPALIA, kokku 5 tk
tibia - SÄÄRELUU condylus med et lat - PÕNT eminentia intercondylaris - tuberositas tibiae - SÄÄRELUU KÖPRUS margo anterior - incisura fibularis - malleolus medalis - -KESK VASARIK LUU PEKSE linea musculi solei LESTIAS SOON Fibula - PINDLUU caput fibulae -PINDLUU PEA apex capitis fibulae TIPP ?? malleolus lateraalis KÜLG................................? ossa tarsi - KANNALUU talus - KONTSLUU os cuneiforme med, intermed et lat - TALDLUU calcaneus - KANDLUU os cuboideum - KUUPLUU os naviculare - LODILUU metatarsus - PÖIALUU os metatarsale (5) - PÖIA ABALUU ossa digitorum pedis - VARBALUUD hallux - SUUR VARVAS
Pindluukeha (corpus fibulae) tagumisel küljel on luudevaheline serv (margo interosseus). Pindluu alumine ots moodustab külgmise pekse ( malleolus lateralis). KANNALUUD (ossa tarsi) (peas) Kontsluu- talus Keskmine talbluu- cuneiforme mediale Kandluu- calcaneus Vahepealne talbluu- cuneiforme intermedium Lodiluu- os naviculare Külgmine talbluu- cuneiforme laterale Kuupluu- os cuboideum KONTSLUU (talus) (peas) Kontsluupea (caput tali) kannab lodiluumist liigespinda (facies articularis navicularis). Kontsluukael (collum tali). Kontsluu keha (corpus tali) ülemine osa moodustab kontsluuploki (trochlea tali). KANDLUU (calcaneus) (peas) Kandluuköber (tuber calcanei) paikneb kandluu tagumis-alumises osas. PÖIALUUD (ossa metatarsali) (peas) I, II, II IV, V os metatarsale. Põhimik- basis Keha- corpus Pea- caput
– 5. f: 2. -5. varba ekstensioon + jala dorsaalfleksioon Musculus peroneus fibularis teritus eraldunud eelmisest i: os metatarsalis 5. F: jala dorsaalfleksioon Musculus tibialis anterior o: facies lateralis tibiae i: os cuneiforme mediale + os metatarsi I f: jala dorsaalfleskioon + jala mediaalse serva tõstmine + jala võlvi hoidmine JALA LIHASED Suurvarba lihaste rühm Musculus adductor hallucis o: caput obliquum – os cuboideum + os cuneiforme laterale + kesksete metatarsaalluude põhimikud o: caput transversum – 3. -5. Articulatio metatarsophalanges kihnu taldmiselt pinnalt i: suure varba proksimaalne põhimik Musculus flexor hallucis brevis o: os cuneiforme mediale i: suure varba proksimaalse faalanksi põhimik Musculus abductor hallucis o: processus medialis tuberis calcanei i: suure varba proksimaalse faalanksi põhimik Keskne rühm Musculus interossei dorsales
extensor -2.-5. varba fleksioon ja -MTP ja plantaris medialis lumbricales flexor digitorum digitorum ekstensioon proksimaalne ja (1. lihas) ja pedis (4 tk) longuse longus´e kõõlus distaalne IP liig lateralis (2.-4. distaalsetelt lihas) kõõluselt Plantaarne os cuboideum ja 3. hallux´i phalanx -hallux´i fleksioon MTP plantaris medialis pind 3. kiht os cuneiforme proximalis M. flexor hallucis brevis M. flexor digiti 5. metatarsaal- 5. varba phalanx -väikse varba fleksioon MTP plantaris lateralis minimi pedis luu proximalis M. adductor -2.-4. varba hallux´i phalanx -hallux´i aduktsioon MTP plantaris lateralis
lümfotsüüdid). Epiteelkude jaguneb funktsiooni alusel katteepiteeliks – epithelium superficiale - katab organite pindu ja näärmeepiteeliks – epithelium glandulare - sekretoorse ülesandega. 9. Katteepiteeli jaotus ja esinemispaigad Rakukihtide arvu järgi jaotub ühekihiliseks ja mitmekihiliseks epiteeliks. Ühekihiline 1. lameepiteel – lamedad rakud. Katab veresoonte sisepinda (endoteel - endothelium), rasvikut (mesoteel - mesothelium). 2. kuupepiteel – epithelium simplex cuboideum - kuubilised rakud. Raku välimisel pinnal mikrohatud või ripsmed. Nefroni distaaltuubulite epiteel, munasarja epiteel. 3. prismaatiline epiteel – epithelium simplex columnare - prismaatilised rakud. Võivad esineda erinevad rakud (karikrakud, äärisrakud) Äärisraku vaba pinda katab ääris. Karikraku apikaalses osas on limatilk. Peen- ja jämesooles. 4. mitmerealine epiteel - epithelium pseudostratificatum - kõik rakud algavad basaalmembraanilt, kuid ei ulatu epiteeli vabale pinnale
annaabi.ee 
