selleks tööriistad. Ta kulutas hulk päevi sobiva kivi otsimiseks. See pidi olema küllalt suur, et seda oleks võimalik õõnsaks tahuda ja uhmrina kasutada. Ta ei leidnud taolist kivi ning lõpuks loobus. Ta läks kergema vastupanu teed ja otsustas hoopis puust pakku kasutada, mille ta peagi ka leidis. Ta tahus puupaku ümaraks ning põletas ning uuristas seda tulle ja kirve avil tegi keskelt nõgusaks. Pärast seda tegi ta puust suure ja raske uhmrinuia. Veel tekitas Robinson Crusoele see peavalu, kuidas teha sõel millega jahust kliid ja sõklad kõrvaldada, sest ilma ilma sõelumata polnud hea leiba loota. Ainuke mõte, mis tal pähe tuli oli teha see õhukesest riidest. Niisiis jäi see tal mitmeks kuuks tegemata, sest sellest riidest oli järel paljad kaltsud. Järsku meenus talle talle laevalt päästetud meremeeste riiete hulgas mõned peenest kalingurist kaelarätid ja nende tükkidest valmisiski kolm väikest sõela, mis sobisid ideaalselt selleks otstarbeks.
Lõpuks nad aga tulid. Esimene kord vaatas Crusoe neid vaid kaugelt. Ta nägi kord unenägu sellest, kuidas kannibalid ta saarele tulid ja et neil oli kaasas vang, kes põgenes. Crusoe aitas teda unenäos ja vangist sai ta seltsiline. See unenägu aga saigi tõeks ja üks vang põgenes. Temast sai Crusoe ustav teener ja ajapikku õppis ta ära isegi inglise keele. Crusoe pani teenrile nimeks Reede, sest ta oli reedesel päeval päästetud. Reede aitas tal kõike teha ja rääkis Crusoele enda eelmisest elust. Kord nägi Crusoe saare lähedal Inglise laeva. Ta nägi, et laevast saadeti saarele üks paat. Seal oli paar vangi, kes taheti saarele jätta. Vangide seas oli Inglise laeva kapten, kes oli pärast mässu kinni võetud. Crusoe päästis kapteni ja teised vangid ning koos võtsid nad paaditäie mehi vangi. Nad võtsid ka teise paaditäie vangi ning moodustasid väikese armee, millega laeva vallutada. See neil õnnestuski ja nad said laeva enda valdusesse
Aga kahe aasta jooksul ei tulnud kedagi. Lpuks nad aga tulid. Esimene kord vaatas Crusoe neid vaid kaugelt. Ta ngi kord unengu sellest, kuidas kannibalid ta saarele tulid ja et neil oli kaasas vang, kes pgenes. Crusoe aitas teda unenos ja vangist sai ta seltsiline. See unengu aga saigi teks ja ks vang pgenes. Temast sai Crusoe ustav teener ja ajapikku ppis ta ra isegi inglise keele. Crusoe pani teenrile nimeks Reede, sest ta oli reedesel peval pstetud. Reede aitas tal kike teha ja rkis Crusoele enda eelmisest elust. Kord ngi Crusoe saare lhedal Inglise laeva. Ta ngi, et laevast saadeti saarele ks paat. Seal oli paar vangi, kes taheti saarele jtta. Vangide seas oli Inglise laeva kapten, kes oli prast mssu kinni vetud. Crusoe pstis kapteni ja teised vangid ning koos vtsid nad paaditie mehi vangi. Nad vtsid ka teise paaditie vangi ning moodustasid vikese armee, millega laeva vallutada. See neil nnestuski ja nad said laeva enda valdusesse. Mned mssu
Lõpuks nad aga tulid. Esimene kord vaatas Crusoe neid vaid kaugelt. Ta nägi kord unenägu sellest, kuidas kannibalid ta saarele tulid ja et neil oli kaasas vang, kes põgenes. Crusoe aitas teda unenäos ja vangist sai ta seltsiline. See unenägu aga saigi tõeks ja üks vang põgenes. Temast sai Crusoe ustav teener ja ajapikku õppis ta ära isegi inglise keele. Crusoe pani teenrile nimeks Reede, sest ta oli reedesel päeval päästetud. Reede aitas tal kõike teha ja rääkis Crusoele enda eelmisest elust. Kord nägi Crusoe saare lähedal Inglise laeva. Ta nägi, et laevast saadeti saarele üks paat. Seal oli paar vangi, kes taheti saarele jätta. Vangide seas oli Inglise laeva kapten, kes oli pärast mässu kinni võetud. Crusoe päästis kapteni ja teised vangid ning koos võtsid nad paaditäie mehi vangi. Nad võtsid ka teise paaditäie vangi ning moodustasid väikese armee, millega laeva vallutada. See neil õnnestuski ja nad said laeva enda valdusesse
Aga raamatu põhitees on, et ta seda kunagi ei kaota. Ta suudab usust jms leida palju jõudu ja elada ilma inimühiskonnata. Uudised sellest levisid kiiresti. Raamatu kirjastamine oli juba üsna oluline tegevus ja selle jutustuse järgi andis mingi kirjastaja välja selle raamatu. Defoe tegi selle järgi oma raamatu. Defoe sattus selle loo peale ja sellel romaanil on omamoodi dokumentaalne alge selle kaudu. Tihti ongi tõsiloole esitatud fiktsioon. Robinson Crusoele visatakse ette koguaeg asjad, mida tal vaja on. Kirst näiteks, kus on talle vajalikud asjad. Oma teistes romaanides võib Defoe-d nimetada kelmiromaani jätkajaks. Daniel Defoe ja Robinson Crusoe , aga on nad nagu paarike. Sellest on saanud nagu lasteraamat, mida tihti lühendatakse. Ta on mahukas ja raske, sellepärast ongi teda lühendatud. See on niimoodi tehtud, et ta oleks ka õrnas eas loetav (6-7 klass).
annaabi.ee 
