eeldus on üksikväide, siis kehtiva süllogismi saamiseks tuleb teostada … Vali üks: Üldsuskvantori eemaldamine väiksemas eelduses Eelduste tõesuse kontroll Olemasolukvantori eemaldamine suuremas eelduses Üldsuskvantori eemaldamine suuremas eelduses (ÕIGE) Üldsuskvantori lisamine suuremas eelduses 9. Halastusele tuginevat demagoogilist võtet nimetakse: Vali üks: Argumentum ad crumenam Argumentum ad ignorantiam Argumentum ad verecundiam Argumentum ad misericordiam (ÕIGE) Argumentum ad baculum 10.Reeglipärases avalikus väitluses … Võib vastaja presupositsioone oma tahte kohaselt täiendada või muuta. Peab küsija põhjendama presupositsiooni tõesust, kui vastaja seda nõuab Võib ebaõigele küsimusele ebaõigesti vastata Võib küsimusele küsimusega vastata
Klassikaliste demagoogiliste võtete hulka kuuluvad peamiselt- argumentum ad ignorantiam, argumentatsioon põhineb kogenematusel või teadmatusel, argumentum ad misericordiam, argumentatsioon toetub inimlikkusele ja kaastundele, argumentum ad populum, argumentatsioon toetub emotsioonidele või entusiasmile, argumentum ad baculum, argumentatsioon toetub jõule või ähvardustele, argumentum ad hominem, argumentatsioon põhineb isikul või isiku vastu olemisel, argumentum ad crumenam, argumentatsioon toetub kasumile, argumentum ad silentio, argumentatsioon toetub tervele mõistusele, argumentum ad tuto, argumentatsioon toetub ustavusele ja ohutusele, argumentum ipse dixit, argumentatsioon toetub autoriteedile või autoriteetsele asutusele.11 4.3 Otsene ja kaudne tõestus Teesi, põhjendamine saab kulgeda kahel viisil: kas otse argumentide abil või kaudselt, toetudes antiteesile. Kui teesi põhjendatakse argumentide abil, siis nimetatakse sellist
· Argumentum ad baculum argumentatsioon jõule, ähvardusele, hirmutamisele, väljapressimisele. · Argumentum ad hominem argumentatsioon isikule või isiku vastu. Agiteeritakse teesi tunnistamise poolt tõeseks või vääraks, osutades isiku enda omadustele või temaga seotud asjaoludele (sugulaste või tuttavate teened, päritolu, vaated, hoiakud jne). Mõnikord liigitatakse siia ka argumentatsioon autoriteedile. · Argumentum ad crumenam argumentatsioon kasumile. · Argumentum ad silentio argumentatsioon tervele mõistusele. · Argumentum ad tuto argumentatsioon ustavusele, ohutusele, kindlusele. · Argumentum ad verecundiam või ka ipse dixit ("verba magistri") - argumentatsioon autoriteedile. · Lihtrahvalikkus põhjenditeks on vanasõnad, anekdoodid jne. · Siltidistamine põhjenditeks on solvangud, hüüdnimed. Üheks variandiks on isiku
· argumentum ad antiquitatem: väidetakse, et midagi on parem lihtsalt sellepärast, et see on vana või see on nii, nagu alati on olnud; · argumentum ad novitatem: väidetakse, et midagi on parem lihtsalt sellepärast, et see on uus või uuem; see on vastupidine ad antiquitatem-tüüpi veale; · argumentum ad lazarum: väidetakse, et keegi on parem või vooruslikum lihtsalt sellepärast, et ta on vaene; see on vastupidine ad crumenam-tüüpi veaga; · argumentum ad crumenam: väidetakse, et keegi on parem või vooruslikum lihtsalt sellepärast, et ta on rikas; see on vastupidine ad lazarum-tüüpi veale; siia hulka kuuluvad ka vead, mis tuginevad kasuahnuse õhutamisele; · argumentum ad nauseam: väidetakse, et miski on tõele lähemal lihtsalt sellepärast, et sellest ollakse rohkem kuuldud; · argumentum ad numerum: väidetakse, et miski on tõele lähemal lihtsalt
on üksikväide, siis on võimalik selliseid dilemmasid käsitleda analoogiliselt eeltooduga, ainult et esimeses eelduses tuleb teostada üldisuskvantori eemaldamine. Kui aga ka disjunktiivne eeldus on üldine väide, siis peab hakkama analüüsima, mis juhtub dilemmaga disjunktiivse väite subjekti mahu erinevate elementide korral. Loogika eksamite vastused: 1. Halastusele tuginevat demagoogilist võtet nim argumentum ad misericordiam argumentum ad baculum – võimuga ähvardades ad crumenam – rikkusele/jõukusele rõhumine ad verecundiam – tuginedes autoriteedile ad ignorantiam – teadmatusest 2. Kahekohalist predikaati käsitletakse sageli kui indiviidide vahelist suhet 3. Traditsioonilises loogikas peetakse lauset tõeseks siis, kui kui pole võimalik, et lause oleks väär. Selle kindlakstegemine jääb väljapoole loogikat, selle aluseks võib olla nt teadus, tavad, kogemus, filosoofia, kuninga tahe jpm //////