32: Shanidari koobas Iraagis-kõige haruldasem leiupaik; sinna oli maetud 2 naist, üks mees. Mullast võeti rohkelt proove ja avastati, et seal leidub lilleseemneid vms. Järeldus: enne mulla peale panekut nad puistati üle lilledega. Austusavalduse tseremoonia ilmselt mõeldi juba tol ajal hauatagusele elule. Drachenloch'i koobas-hargneb käikudeks; seina orvades on karu pea; uskumused. 33: Louis Lartet avastas 1868 Abri de Cromagnoni koopa>>kromanjoonlane. Tänapäeval on kromanjoonlane võrdsustatud homo sapiensiga ehk siis kromanjoonlane on homo sapiens ja homo sapiens omakorda sapiens sapiens. Luustikud 30 000a vana. Keskmine pikkus 187cm. Püstised, pikad, saledad, pikapealise koljuga. Tüüpilised europiidse rassi esindajad. Sellal kui avastati Cormagnoni koobas, leiti ka Aurignac'i koobas, kust leiti samuti luustikke. Kohalik kirikupreester arvas, et pole ilus matta kusagile koopasse ja mattis nad kirikukalmistule
toitu. Inimese organismis tekkis tarbitava energia ümberjaotumine. Energiat hakkas üle jääma inimese ajutegevuse arendamiseks. Kütus Kütus oli vajalik tule tegemiseks. Selleks oli sel ajal puit. Hakati valmistama tööriistu puude langetamiseks. Arenes küttimine ja liha töötlemine. See nõudis mitmekülgsemat kehalist tegevust ja tõi kaasa kiirema mõistuse arengu. Energiat hakati tarbima 20 MJ inimese kohta. Arenevad oskused Cromagnoni inimeneõppis kuiva puidu hõõrumise teel tuld tekitama. Tulehõõrumine on esimene inimese poolt avastatud tehislik energiamuundusnähtus. Avastati savi ja kondijahu,mille kuumutamisel saadi tehismaterjal, tekkis uus kütuste kasutusala põletustehnoloogia.(40 000 a tagasi) Hakati metalle sulama ja valama, tekkis metallurgia. (6000 a eKr) Uued võimalused Tekkis maaviljelus, mis tõi kaasa püsiasustuse ja kultuurilise pöörde. (8000 a eKr)
Samuti on leitud ka teisi neandertallaste matuseid. Nt on kaasa pandud loomasarvi ja luid Neandertallastel palju vigastusi , kaklesid pidevalt omavahel , osa luustikel olevaid vigastusi on olnud tõsised, kuid need on kinni kasvanud , kuid kuna vigastuste tõttu poleks vigased mitu aastat toitu ise suutnud endale muretseda, millest võib järeldada , et neil oli ka teatav sotsiaalne tase omandatud. Homo sapiens jõudis eurooplaste teadusesse 1868 , kui pr teadlane Louis Lartet leidis Abri de CroMagnoni koopast säilmeid . Selle lähedal Aurignaci koopast oli ka palju luustikke, sealt leidis tööristu samuti Luustik oli huvitav. Kromanjoonlaste keskmine pikkus oli 187 cm, nad olid saledad , ideaalselt püstise hoiakuga, kõrge laubaga koljuga, v suur koljumaht, 1600 -1900 cm 3. Nad olid antropoloogiliselt puhtalt europiidid. Kromanjoonlaste luustik võrreldes neandertallastega võrdlemisi erinev. Kromanjoonlased jõudsid Euroopasse u 40 tuh a tagasi
Sinna oli maetud kaks nais- ja üks meesneandertaallane. Matmispaigas oli väga palju lilleseemneid enne haua kinnipanemist puistati laibad vist lilledega üle. On olnud ka liikumisvõimetuid (vigastatud) neandertaallasi, kelle eest hoolitseti kuni nad terveks said. Saksamaal Drachenlochi koopas elasid ka neandertaallased. Selle koopa käikudes olid mitmed seinaorvad, millesse oli karupäid pandud. See viitab mingite kindlate uskumuste olemasolule. Esimene homo sapiens leiti 1868 Abri de Cromagnoni koopast. Selle järgi nimetati ta kromanjoonlaseks. Avastaja oli Louis Cartet. Leiti 7 luustikku ja nende keskmine pikkus oli 187cm. Nad olid pikad, saledad ja ilusti püstised. Umbes samal ajal Cromagnoniga sai kuulsaks ka Aurignaci koobas. Seal oli 17 luustikku. Kirik mattis sealt leitud luustikud surnuaeda. Koopas oli päris paks kultuurikiht Aurignaci kultuur. Esimeste leitud kromanjoonlaste ajumaht oli suur 1600-1900cm3. Neandertaallaste juurest leiti 3-4
annaabi.ee 
