võrgustik + veenipõhimikud -> temperatuuri reguleerimine KÕRI – LARYNX - hääle tekke ja alumiste hingamisteede kaitseelund Skeletotoopia - kaela eesosas V-VII kaelalüli kõrgusel Süntoopia - ülal: keeleluu - all: jätkub hingetoruna - taga: liitunud neeluga - ees: kaela eesmise rühma lihased koos fastsiaga - küljed: kilpnäärme sagarad ja kaela suurte veresoonte-närvide kimp KÕHRED Sõrmuskõht – cartilago cricoidea - ees- ja külgosa moodustavad kaare – arcus - tagaosa moodustab plaadi – lamina Kilpkõhr – cartilago thyroidea - suurim, koosneb kahest nelinurksest plaadist, mis ees ühinevad - meestel – ühinemisnurk teravam – kõriväljena -> prominenatia laryngea - plaadi tagumistelt nurkadelt lähtuvad sarved – cornu superius et inferius Pilkkõht – cartilago arytenoidea - paariline, “istub” sõrmuskõhre plaadil
- ees: kaela eesmise rühma lihased koos fastsiaga - Häälepilu - pars intermembranacea (eesmine 2/3) - küljed: kilpnäärme sagarad ja kaela suurte veresoonte-närvide kimp pars intercartilaginea (tagumine 1/3 pilkkõhrede vahel) KÕHRED - glottis hääleaparaat + vestibulum laryngis + cavitas infraglottica Sõrmuskõht cartilago cricoidea LIIGESED - ees- ja külgosa moodustavad kaare arcus - Articulatio cricothyroidea - sõrmuskõhre plaadi ja kilpkõhre alumise serva - tagaosa moodustab plaadi lamina vahel -> kombineeritud sarniirliiges -> frontaaltelje ümber
Fonatsioon on hääle tekitamine kõris häälekurdude võnkumisega, mis tekitab põhisageduse (F0). Fonatsioonist sõltub, kas häälikud on helilised või helitud. Helilised häälikud: häälekurrud vibreerivad (vokaalid ja helilised konsonandid). Helitud häälikud: häälekurrud ei vibreeri (nt klusiilid). 10. Missugused on meie fonatsioonielundid? Ülesandeks hääle tekitamine. Kõri (larynx ) e alumine hääleallikas oma elunditega sõrmuskõhr (cartilago cricoidea ) kilpkõhr (cartilago thyroidea ) pilkkõhred (cartilagines arytaenoideae ) häälekurrud (plicae vocalis ) häälepilu ehk glotis (glottis ) kurrupilu ja kõhrepilu 11. Milline on häälekurdude tegevus kõnelemisel? Mis moodi hääl tekib? Loetakse, mitu võnget ajaühikus tekib põhisagedus. Fonatsioon. Võngete normaalsageduse määravad häälekurdude pikkus ja paksus. Pikemad ja paksemad häälekurrud (meestel) võnguvad
Keel Keelepõhja lihased Neelu kõrimine osa laryngopharynx Kõripealis Häälepilu 2) Kõri (larynx) Kõri on ülal membraani abil ühenduses keeleluuga, all sidemetega trahhea külge fikseeritud. Kõri osadeks on kaks kõhre: kilp- ja sõrmuskõhr. Kilpkõhr (cartilago thyroidea) koosneb kahest teineteise suhtes teravnurga all asuvast plaadist ja selle ülaserva on võimalik kõril palpeerida (Aadama õun ehk kõrivälje). Sõrmuskõhr (cartilago cricoidea) meenutab oma kuju poolest pitsatsõrmust. Kõik kõrikõhred on omavahel ühendatud sidemete ja liigeste abil. Kilp- ja sõrmuskõhr on seotud sidemega (ligamentum cricothyreoidea, lig. conicum → koniotoomia). Kõripealis (epiglottis) on puulehe- või tennisereketikujuline kõhr ja oma kitsenenud osaga kinnitub kilpkõhre sisemisele pinnale. Neelamisel sulgeb kõripealis kõri sissepääsu. 68 Kõri ülesandeks on õhu juhtimine ja hääle tekitamine
annaabi.ee 
