Anthophyta Soontaimede arvukaim rühm. Taimed kannavad õisi, seemneid ja vilju. Moodustavad 80% kõikidest taimeliikidest. Kasvavad enamikus maailmajagudes. Võivad olla puud, põõsad või rohttaimed. Ühe ja kaheidulehelised. Õistaimed 1) kollane käoking Aconitum lasiostomum 2) liivhundihammas Astragalus arenarius 3) mägikadakkaer Cerastium alpinum 4) rohekas õõskeel Coeloglossum viride 5) pehme koeratubakas Crepis mollis 6) läänesõrmkäpp Dactylorhiza praetermissa 7) Ruthe sõrmkäpp Dactylorhiza ruthei 8) lehitu pisikäpp Epipogium aphyllum 9) sinihall luga Juncus inflexus 10) nõmmluga Juncus squarrosus 11) ahtalehine kareputk Laserpitium prutenicum Õistaimed 12) harilik kobarpea Ligularia sibirica 13) silmjärvikas Littorella uniflora 14) nõtke näkirohi Najas flexilis 15) mägilipphernes Oxytropis campestris
kuivemaid niitudel ja teeservadel.Tegu on üsna levinud liigiga. Liht hundibakas Hieracium vulgatum · Kuulub perekonda hunditibakalised · 30-70 cm · Taime iseloomustab mõlemast otsast ahenenud, üksikute tugevate hammastega, paljad või hõredalt karvased. Taime katavad 0,6 mm pikkused näärmekarvad ja üksikud lihtkarvad. Õitseb juunist juulini · Tavaline liik mida leidub metsaservadel ja hõredates metsades Liiv-koeratubakas - Crepis tectorum · Kuulub koertubakaliste perekonda · Kasavab 5-60 cm pikkuseks · Taimedel on väga varieeruv kuju. Omades seemneid, mis on pruunivärvi ja 2-3 mm pikad. Kasvab liivasel päikeselisel hõerdalt taimestunud pinnasel ja põlluservadel. · Levikult üsna tavaline taim õitsedes juunist augustini. Harilik piimohakas Sonchus oleraceus · Kuulub piimaohaliste perekonda.
muda-lahnarohi (Isoetes echinospora ),(lahnarohulised) LK 1 (Mähuste järv) kollane käoking (Aconitum lasiostomum), (tulikalised) LK1 liiv-hundihammas (Astragalus arenarius), (liblikõielised) LK1 villtulikas (Ranunculus lanuginosus), (tulikalised) LK1 rohekas õõskeel (Coeloglossum viride ), (käpalised) LK 1 lääne-srmkäpp (Dactylorhiza praetermissa), (käpalised) LK1 Ruthe srmkäpp (Dactylorhiza ruthei ), (käpalised) LK1 pehme koeratubakas (Crepis mollis), (korvõielised) LK 1 sinine kopsurohi (Pulmonaria angustifolia), (karelehelised) LK1 nõtke näkirohi (Najas flexilis), (näkirohulised) LK1, direktiiviliik püramiid-akakapsas* ( Ajuga pyramidalis), (huulõielised) LK2 16 püstkivirik (Saxifraga adscendens), (kivirikulised) LK1 sinihall luga (Juncus inflexus), (loalised) LK1 nõmmluga (Juncus squarrosus), (loalised) LK1
Samuti on pesitsejana kohatud meile haruldasi pesitsejaid - põhjavinti (Fringilla montifringilla) ning rohe-lehelindu (Phylloscopus trochiloides). Hea õnne korral võib järve ümbruses luusimas näha kährikkoera (Nyctereutes procyonoides) ning kalastamas minki (Mustela vison). Imetajatest võib kohata veel lendoravat (Pteromys volans), metssigu (Sus scofa), põtru (Alces alces), hunte (Canis lupus), karu (Ursus arctos). Taimedest: suur paelsammal (Metzgeria conjugata), pehme koeratubakas (Crepis molli), virgiinia võtmehein (Botrychium virginianum), veel võib leida erinevaid sõnajalgu (Aspidiaceae), harilikku kuutõverohtu (Polygonatum odoratum), lõhnavat varjulille (Asperula odorata), hammasjuurt (Cardamine pulbifera), kaunist kuldkinga 20 (Cypripedium calceolus), kõdu-koralljuurt (Corallorhia trifida), kivi-imarat
Valged õied suurtes poolkerajates liitsarikõisikutes, õitseb juulis ja augustis. Viljaks seemnised. Kasutamine: noored taimed maitsevad rohusööjatele. Juurt ja kogu taime kasutati varem ravimina paljude sisehaiguste vastu. Kuivatatud viljade pulbrit on kasutatud putuka mürgina. 40 SOO-KOERATUBAKAS Crepis paludosa; Crepis (kr.k.) king, lehelaba kuju järgi; paludosa (lad.k.) soos kasvav. Sugukond korvõielised. Mitmeaastane. Kasvukoht: lodusalumetsade ja niiskete puisniitude tunnustaim. Soo-koeratubakas on 60 cm kõrge püstpüsik. Vars õõnes, vaoline, paljas, läikiv, alusel sageli violettpunane, tipus harunev. Juurmisi lehti 4-8, sopilis-hambulised, sarnanevad võilille lehtedega, kuid piimmahla ei ole. Varrelehed (6-8) veidi kanneljad, noolja alusega, varreümbrised
annaabi.ee 
